Millist tuge pakub tugigrupp?

MTÜ Elu Dementsusega eestvedamisel töötab üle Eesti 9 dementsusega inimeste lähedastele mõeldud tugigruppi, järgmise kolme aasta jooksul on eesmärgiks avada juurde 15 uut tugigruppi Eesti erinevates paikades. 

Kust saada tuge kui olen dementsusega pereliikme hooldaja?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba 2012.a seadnud dementsusega seonduva rahvatervise prioriteediks. Seoses dementsuse temaatikaga on maailmas tervikuna prioriteetsete tegevuste arendamiseks nimetatud järgmised aspektid, millele riigid peaksid tähelepanu pöörama: tervise- ja sotsiaalhoolekande sidususe arendamine, teavitustöö kogukonnas, omastehooldajate ja perekondade võimestamine ning personali koolitamine.

Omastehooldajate hoolduskoormusest laiemas kontekstis räägitakse kui olemasolevast sotsiaalprobleemist tänases Eestis, sest õigusloome kohustub perekonnal lähedaste eest hoolitsema, samas kui neile pole kohustust abi pakkuda. Seni kuni olukorda kaardistatakse ning otsitakse lahendusi, on dementsusega lähedaste omastehooldajad silmitsi olukorraga, kus vajatakse koheselt asjakohast informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi ning osata toetada hooldatava kognitiivset võimekust. Näiteks on oluline nii vaimne, füüsiline ja emotsionaalne stimulatsioon säilinud võimete alalhoidmiseks, mis eeldab, et omastehooldajal oleks arusaam haiguse olemusest, õige suhtlemisviisi valik ning lähedase eneseväljendusest arusaamine.

Eestis läbiviidud erinevate uuringute tulemustes on selgunud, et dementsusega inimeste omastehooldajad vajavad senisest enam ühiskonnapoolset hoolivust, nõustamist ja psühhoemotsionaalset toetust, informatsiooni pakutavatest teenustest ning dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasutamisest, hooldusvõtetest jne. Mujal maailmas on juba aastakümneid positiivset tagasisidet saanud tugigruppide kooskäimised, mis on suunatud dementsusega inimeste omastehooldajatele. Rääkides oma muredest ning kuulates teiste lugusid saadakse tuge, mõistmist ning vajalikke infokilde. Teadaolevalt on aga Eestis omastehooldajatele suunatud koolituste kättesaadavus piiratud ning võimalus erinevate teenuste näol hoolduse toetamiseks tagasihoidlik.

Tugigrupid dementsusega pereliikmete omastehooldajatele

MTÜ Elu Dementsusega, mis koondab nii omastehooldajaid kui ka erinevaid erialaspestialiste, on kogukonnaalgatusena käesolevaks ajaks tugigrupid käivitanud Tallinnas (Pirital, Mustamäel, Nõmmel), Tartus, Võrus, Paides, Keilas, Pärnus ja Kuressaares.  

Mis on tugigrupp? 

Mujal maailmas on erinevad tugigrupid tavapärased. Tugigruppi võib teisiti nimetada ka toetusgrupiks, eneseabigrupiks või ka vastastikuse abi grupiks. Koos käivad inimesed, kellel on ühine mure või probleem, Väga olulisel kohal on üksteisele oma kogemuste, emotsioonide ja informatsiooni jagamine. See on kohtumisvõimalus dementsusega inimeste omastehooldajatele, perekonnaliikmetele ja sõpradele, et jagada oma muresid ning ka õnnestumisi, saades seeläbi emotsionaalset abi ning praktilist tuge. Tuleb rõhutada, et tegemist ei ole teraapiagrupiga. Kui teraapiagruppi juhib professionaal, siis tugigrupi eestvedajaks võib olla ka keegi grupiliikmetest. Siiski on tugigruppi tavaliselt siiski kaasatud keegi erialaspetsialistidest nt sotsiaaltöötaja, õde, arst, tegevusterapeut vms.

Miks tugigruppe vaja on? Olles koos teistega, keda ühendab sarnane olukord, on loodud üksteise mõistmine läbi oma kogemuse ning seeläbi tajutakse tuge. Laiemas mõttes tähendab see seda, et täiendatakse oma teadmisi, saadakse uut informatsiooni ning kuulates teiste lugusid on võimalik samastuda ja/või võrrelda neid enda kogemusega. Lisaks saab teiste kogemuslugude näitel ennast ette valmistada tulevikuks. Erinevad uuringud on rõhutanud aspekti, et toetusgruppides õpitakse kõige eelneva taustal kuidas saab oma lähedast paremini aidata ning olles ise kogenud erinevaid probleeme, ollakse valmis kaasa mõtlema ning otsima lahendusi nii enda kui ka teiste jaoks.

Dementsusega lähedase hoolduskoormus on omastehooldajale pingeid tekitav ning seetõttu on üheks põhjuseks miks toetusgrupis käiakse, ka emotsionaalse abi saamine. Emotsionaalne tugi, mida toetusgrupp pakub, on tegelikult ka sotsiaalne toetus. Grupis arutletakse väljapääsmatuna näivate olukordade üle ning võrreldakse saadud informatsiooni enda kogemusega, tasandatakse negatiivseid emotsioone, luuakse uut sotsiaalset võrgustikku, vähendatakse isolatsiooni, saadakse lootust ning keskendutakse positiivsetele eeskujudele grupis. On täheldatud ka seda, et pakkudes teistele liikmetele nõu ja tuge, hakatakse oma probleemi ka uue nurga alt teadvustama.

Lähiajal toimuvad tugigrupid 21. septembril Tallinnas Nõmmel ja 25. septembril Tartus ning 18. oktoobril Paides.  

Detailsemat informatsiooni tugigruppide toimumise kohta leiate MTÜ Elu Dementsusega facebooki lehelt https://www.facebook.com/eludementsusega/ või koduleheküljelt. 

Blogipostituse autor: MTÜ Elu Dementsusega liige Merle Varik
Suur aitäh kõikidele tugigruppides osalejatele ja tsitaatide autoritele!
Aitäh artikli valmimise kaasaaitajatele ja tugigruppide töö entusiastlikele juhtidele: Anu Õun, Aili Murumägi, Chris Ellermaa, Hanna-Stiina Heinmets, Ivi Normet, Janika Meil, Janika Pael, Kai Albert, Kaja Solom, Katrin Toom, Miret Tuur, Ülla Linnamägi! 
Aitäh kõikidele ekspertidele, kes on tugigruppides erinevatel teemadel käinud osalejaid nõustamas!
Blogipostituse toimetas ja kujundas: Miret Tuur
Eelmine
Arvamusfestivalil Paides tõdeti, et vaja on riiklikku dementsuse strateegiat

Vastused puuduvad

Email again: