Dementsuse infoliin 644 6440

Tervisevaldkonna tegemised Viljandi Haigla juhtimisel

Dementsusega inimestele ja nende lähedastele toetavate ja väärikust säilitavate teenuste  pakkumiseks on esmalt oluline kognitsiooni langust põhjustava seisundi korrektne ja õigeaegne diagnoosimine.  Viljandi haigla on Dementsuse Kompetentsikeskuse projektis keskendunud kerge kognitiivse häire (KKH) diagnoosimise toetamisele.  Varane diagnoosimine võimaldab planeerida patsientidele tõenduspõhiseid sekkumisi häire progresseerumise aeglustumiseks. Samuti on siis  võimalik tuvastada tagasipöörduvaid kognitsioonilanguse põhjuseid ning patsiente ja nende lähedasi aegsasti informeerida ka erinevate sotsiaalsete ja õiguslike aspektide suhtes.

Kerge kognitiivse häire diagnoosimine vajab  neuroloogi või psühhiaatri pädevust ja enamasti ka kliinilise psühholoogi poolt põhjalikku kognitsiooni uuringut.  Kliiniliselt on need patsiendid toimetulevad ja ise pöörduvad selle probleemiga harva. Oleme hinnanud, et siin oleks oluline roll perearstidel, kes võiksid märgata  ja kiiresti täidetava sõeltesti abil hinnata kerget kognitsiooni langust riskigrupi patsientidel ning vajadusel suunata patsiendi edasi neuroloogi konsultatsioonile.  Piloteerime seda ideed Viljandis 5 perearsti ja pereõe abiga. Neile korraldati testimise koolitus ja nad saavad suunata patsiente dementsuse ala eksperdi dr. Ülla Linnamäe vastuvõtule. 

Plaanis on praktikas proovida  ka tõenduspõhiseid või uuringutes tulemust näidanud sekkumismeetodeid kerge kognitiivse häire korral. Käesolevalt teeme ettevalmistusi   tantsulise liikumise grupitreeninguks. Teadusartiklite alusel on dementsuse ennetamise parimaks strateegiaks sekkumised, milles kognitiivne ja füüsiline treening ning sotsiaalne ja emotsionaalne interaktsioon on ühildatud samasse programmi. Projekti kestel on plaanis kokku kolme sekkumismeetodi praktikas proovimine ja sellekohase teabe laiem levitamine. Projektid “Kerge kognitiivse häire skriinimine esmatasandil” ja  “Tantsulise liikumise grupitreening kerge kognitiivse häirega isikute vaimse ja füüsilise seisundi parandamiseks” on planeeritud kliiniliste uuringutena, mis on saanud eetikakomitee heakskiidu.

Kerge kognitiivse häire diagnoosimine, sekkumiste planeerimine ja tulemuste hindamine on suuresti meeskonnatöö.  Seetõttu korraldame Viljandis 26.09.2019 kõigile kerge kognitiivse häirega patsientidega tegelevatele spetsialistidele konverentsi selle häire olemusest ja erinevatest sekkumismeetmetest.

Ülevaate koostas: dr. Katrin Kaarma, Viljandi Haigla juhatuse liige ja psühhiaater, Dementsuse Kompetentsikeskuse juhtrühma liige

Dementsuse Kompetentsikeskuse tervishoiu fookusvaldkonna strateegilised eesmärgid

Olulised märksõnad: ennetus; diagnoosimine; ravi; pädevuse ja kompetentsi arendamine ning teenuste arendamine.

Dementsusega inimeste väärika ja vajadustele vastava toimetulekuabi korraldamise eelduseks on dementsuse  sündroomi korrektne  ja õigeaegne diagnoosimine. Oluline roll  dementsussündroomi märkamisel ja ennetamisel  on perearstidel/õdedel. Esmatasandi arstiabis on näiteks võimalik rakendada osade dementsuse riskitegurite (kodade virvenduse jt insuldi riskitegurite, diabeedi, alatoitumuse, kilpnäärme alatalitluse jms) kontrolli, kuna umbes 10% dementsuse juhtudest on õige raviga vähemalt osaliselt taaspöörduvad.  Ulatuslikumaks ja süsteemsemaks hindamiseks on võimalik esmatasandil rakendada riskigrupi kognitsiooni hindamist (skriinimist).

2018. aasta alguses avaldati Alzheimeri tõve ja diagnostika ravijuhend ja patsiendijuhend, mille koostamist juhtis Eesti Haigekassa. Ravijuhendi koolitused arstkonnale ja elanikkonnale on planeeritud 2018. a sügisest kuni 2019. aasta lõpuni, mida viivad läbi eksperdid, kes osalevad ka pakkumuses. Dementsuse kompetentsikeskus peab oluliseks ravijuhendi rakendamise jätkutegevusi alates 2020. aastast, mis lepitakse kokku koostöös haigekassaga.

Dementsusega isikute somaatiline ravi on keerukam normaalse kognitsiooniga isikute omast. Probleemkohtadeks dementsusega kaasuva somaatilise haiguse korral on nii halb ravisoostumus kui kognitsiooni ebasoodsalt mõjutavad ravimid (nt antikolinergilised preparaadid, uinutid jms). Koostöös siduserialadega (Eesti Sisearstide Selts, Eesti Farmakoloogia Selts, Eesti Unemeditsiini Selts jms) on vajalik välja töötada somaatiliste seisundite puhused ravisoovitused dementsusega isikutele. Ka vaimse tervise laiem hindamine on oluline  patsientide elukvaliteedi  hoidmisel. Näiteks  on depressioon  tihti neurodegeneratsiooniga seotud dementsuse prodromaalne faas – see teadlikkus vajab laiendamist ja juurutamist.

Eestis on väga vähe räägitud tõenduspõhisest dementsussündroomi ennetusest. Teaduskirjanduse avaldatakse järjest enam uuringuid erinevate stimulatsioonimeetodite mõjust kognitsiooni säilitamise ja toimetuleku parandamise kohta. Sellised sekkumised on oluliselt  mõjusamad  varases faasis ehk kerge kognitiivse languse korral, mistõttu on  otstarbekas arendada võimalusi  ka selle seisundi tõenduspõhiseks hindamiseks.

Dementsusega inimeste vajadus palliatiivravi järele on suur, seetõttu on sihtgrupi jaoks oluline selle valdkonna arendamine.

Tervishoiu strateegilised eesmärgid on järgmised:

  1. Läbi koolituste ja ühisseminaride   tõsta esmatasandi ja eriarstiabi personali teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada dementsust põhjustavate haiguste varajase diagnoosimise kasv, asjakohane sekkumine ning parem kaasuvate haiguste ravi kvaliteet.
  2. Sekundaarse preventsiooni tõenduspõhiste meetodite ulatuslikum rakendamine
  3. Arendada palliatiivse ravi osakaalu dementsussündroomiga patsientide ravis