Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Dementsusega inimese hooldekodu – nagu oma kodu

12. novembril toimunud veebikonverents „Dementsusega inimese hooldekodu – nagu oma kodu“ tõi kuulajateni häid praktikaid naaberriikidest, Eesti oma hea näite kodulikust hooldekodust ning aitas sättida suunda, kuhupoole peaksid meie hooldekodud edasi arenema.

Konverentsi alustati lähedaste vaatega. Urve Jaanson rääkis, kuidas muutub terve pere elu, kui lähedane saab dementsuse diagnoosi. Urve  soovitas asutusele lähedasi kuulata – nemad tunnevad ju mäluhäirega klienti kõige paremini.  Lähedaste hääled kõlasid ka konverentsi vaheklippides.  Lähedased ootavad inimlikkust, dementsusega inimese väärikuse säilitamist, tema eripäradega arvestamist. Samuti ka head tervishoiuteenust ja hoolduse kvaliteeti, mida oma kodus enam pakkuda ei saanud.

Sellest, kuidas meditsiinikeskne hoolduse mudel, mis on meilgi tavapärane, muutus sotsiaalseks ja kodukeskseks mudeliks Hollandi hooldekodus, rääkis Hogeweyki dementsusega inimeste küla asutaja ja konsultant Eloy van Hal.

Dementsuse küla kliendid hoitakse tegusa ja iseseisvana võimalikult kaua, pakkudes neile kaitstud keskkonnas tavapärast eluviisi ja tegevusi. Jalutuskäik või rattasõit, poe-, teatri- või kohvikukülastus on dementsuse külas võimalikud ka haiguse progresseerumisel. Samal ajal ei tehta mööndusi klientide abistamisel ja tervishoiuteenustes. Teenuse taga on kindel kontseptsioon ja põhimõtted, kuidas tagada parim elukvaliteet elu lõpuni.

Hogeweyki hoolduse kontseptsioon seisab seitsmel sambal. Need on: meeldiv keskkond, arvestamine kliendi elustiiliga, tervis, elu väikesed mõnud, kootöö pere ja professionaalide vahel, organistatsioon ja sotsiaalne kaasatus.

Hogeweykis ei tule kliendil loobuda seltskondlikust elust: restorani-, pubi- või teatrikülastus, väike klaas veini mõnikord aitavad elumõnusid nautida.  Arvestades, et külas ei ela algava dementsusega inimesed, vaid juba suurt hoolt vajavad kliendid, tähendab see rohket tugipersonali, vabatahtlike ja muidugi pere kaasamist. Kliendile valitakse maja  tema varasema elustiili järgi – elustiili peegeldab sisekujundus, toit, muusika jm. Tuttavlikus keskkonnas tunnevad kliendid ennast koduselt ja see aitab haigusega paremini toime tulla.

Ülevaadet Hogeweyki dementsuse külast on võimalik lugeda ka siit.

Kuidas sai kuninganna Silvia eestvedamisel alguse Silviahemmeti koolituskeskus ja mäluhäiretega inimeste päevahoid Rootsis ning milliseid hoolduse põhimõtteid seal rakendatakse, rääkis Swedish Care International AB tegevjuht Petra Tegman. Selleks, et pakkuda tippkvaliteeti mäluhäiretega inimeste hoolduses, järgitakse nelja põhimõtet: ravi ja sümpomite kontroll, kommunikatsioon kliendiga, meeskonnatöö asutuses ning pere toetamine. Hoolduse keskmes on mäluhäirega inimese elukvaliteet ja tähelepanu suunatakse alati inimesele, mitte tema haigusele. Haiguse tõttu vajab inimene hoolt,  kuid keskmes on tema ise, mitte tema haigus. Petra sõnul on hooldustöötajad väikesed detektiivid, kes püüavad aru saada, mida inimene, kes ei suuda end enam väljendada, soovib ja vajab.

Põhjanaabrid Taina Semi ja Sofie Klawér-Kallio rääkisid Soomes rakendatavatest  hoolduse kvaliteedi põhimõtetest. Taina Semi, geroartist, konsultant ja kirjanik, ütles, et inimkeskne hooldus on midagi iseenesestmõistetavat – igaüks mõistab endast lähtuvalt, mis on inimkesksus. Inimkeskne hoolduskultuur asutuses on tähtis ka hooldajale ja tõstab tema heaolutunnet, sest  hooldekodus on klientide rahulolu ja personali heaolu tihedalt seotud. Inimkeskse hoolduse kultuuriga asutuses ei käituta teenusekeskselt, vaid fookus on kliendi vajadustel. Hooldekodu on ju eeskätt kellegi kodu ja mitte kellegi töökoht.

Soome Mäluliidus väljatöötatud hea hoolduse krieeriumeid tutvustas konverentsil Sofie Klawér-Kallio. Professionaalidele ja lähedastele mõeldud ühtne tööraamat „Hea hoolduse kriteeriumid“ on kasutatav nii kodus kui hooldekodus elavate klientide puhul ning aitab teenuseid osutada koordineeritult ning kliendikeskselt. Raamat sisaldab juhiseid hea elukvaliteedi poole pürgimiseks.

Dementsusega inimene ise ja ta pere saavad valida, millist tuge, teenuseid ja hooldust vajatakse. Tagatakse, et mäluhäirega inimese ümber on meeskond, kes tegutseb koordineeritult ja ühtse eesmärgiga.  Tööraamatust leiab hoolduse elemendid ja indikaatorid, mida see meeskond dementsusega inimese ümber saab ühtselt kasutada.

Koolitusi, mida korraldab Tervise Arengu Instituut hoolekandeasutustele dementsussündroomiga inimeste hooldamiseks, tutvustas konverentsil Terje Bachmann. Läbi nende koolituste toetatakse nii dementsusega inimest kui tema perekonda. Tartu Tervishoiu Kõrgkool pakub aga nõustamist tervishoiutöötajaid koolitavatele asutustele dementsuse teema sisseviimiseks õppekavadesse. Asutuste nõustamisest õppekavade osas rääkis Janika Pael.

Lõpetuseks sai Eesti tutvustada meie oma dementsusesõbralikku asutust. Benita Kodu dementsusega inimeste osakond loodi tuginedes dementsusega klientide vajadustele, rääkis Liis Kroonmäe. Enne kui hakati maja projekteerima, lepiti kokku väärtused ja aluspõhimõtted, pandi paika tegevused ja teenuse sisu. Palju tähelepanu pöörati sisekujundusele, mis on kodune, ilus ja õdus, ning kuhu on silmatorkamatul moel integreeritud turvalisuse toetamine.  Uue maja valmimise käigus koolitati teemaspetsiifiliselt arhitekte, sisekujundajaid ja isegi ehitajaid, et lõpptulemus oleks igas detailis mäluhäiretaga klientide jaoks sõbralik.

Moderaator Kadri Kangro võttis päeva kokku öeldes, et hoolekandeasutus ei pea olema koht, mida tuleb tingimata vältida. Hooldekodu rajamine algab sisust – millised on klientide vajadused, milliste teenustega tuleb maja täita, edasi alles jõutakse ruumide projekteerimiseni. Hea teenuse pakkumiseks on vaja suhtlemist teenuse osutajate ja kasutajate vahel – kuulake, mida on lähedastel öelda.

Konverentsi moderaator Kadri Kangro
Konverentsi moderaator Kadri Kangro

Kas Eestis on võimalik jõuda hoolduse kvaliteedis järgi meie naaberriikidele? Vastata võiks jah ja ei. Kuna hoolduskulud on Eestis erinevalt Hollandist, Rootist või Soomest inimese ja tema pere kanda, siis käib kallis hooldusteenus inimestele lihtsalt üle jõu. Aga mõtteviisi muutmisele, et hooldekodu on esmajärjekorras ikkagi kodu ja mitte haigla, aitas konverents loodetavasti kaasa. Inimlikkus, meeskonnatöö ja heade väärtuste kandmine ei käi üle jõu kusagil.

Konverents on järelvaadatav kuni 2020 aasta lõpuni.