Dementsusega inimeste lähedased ootavad sotsiaaltöötajatelt täpseid teadmisi ja juhendamist abivõimaluste osas
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon arutas 26. mail teemapäeval “Dementsus – kogemused ja võimalused sotsiaaltöös ja eraelus” dementsuse diagnoosiga inimese toetamist.
Teemapäeva viimasel arutelul osales MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige ja kogemusnõustaja Seidi Soini, kes jagas oma lugu dementsusega inimese lähedasena ja tegi kokkuvõtte MTÜ poolt läbiviidud veebiküsitlusest. Küsitlus viidi läbi eesmärgiga uurida dementsusega inimeste lähedaste kogemust ja senist kokkupuudet sotsiaaltöötajatega ning mida saaks edaspidi dementsusega inimeste ja nende lähedaste igapäevase toimetuleku toetamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks veelgi paremini teha.
Veebiküsitlus toimus ajavahemikul 19.04.-14.05.2022. Küsitlust levitati MTÜ Elu Dementsusega liikmeskonna ja tugigrupijuhtide seas e-posti, aga ka Elu Dementsusega sotsiaalmeediakonto vahendusel Facebookis.
Küsitlusele vastas 32 inimest, kellest 31 olid naissoost. Üle kahe kolmandiku vastajatest olid vanuses 41-60 a, pea viiendik vanuses 31-40 a. 90% vastajate puhul kõneldakse kodus peamiselt eesti keelt. Hooldamise staaži keskmine pikkus oli 4,22 a, mediaanpikkus 4 a.
Vastajaid oli pea igast maakonnast, enim Harjumaalt ja Tallinnast. Valdav enamik vastanutest on olnud dementsusega inimese lähedane ja hooldanud teda kodus ning toetanud ka hooldusasutuses elamise ajal.
Oma elukohajärgse omavalitsuse abivõimalustega dementsusega inimestele ja nende lähedastele olid kursis veidi alla poolte vastajatest, ülejäänud pool kas ei olnud üldse kursis või pidasid oma teadmisi nendest ebatäielikuks.
Abi saamise eesmärgil olid varasemalt elukohajärgsesse omavalitsusse pöördunud üle 60% vastanutest. Sotsiaaltöötajatega olid dementsusega lähedase eest hoolt kandes kokku puutunud veidi üle poole vastajatest. Abi saamine sotsiaaltöötajalt ei vasta alati abiotsija ootustele. Enamasti oli sotsiaaltöötajaga kontakti otsimise ajendiks vajadus saada informatsiooni teenuste, toetuste ja muude abivõimaluste kohta, seda nii diagnoosimise eelselt kui ka peale seda. Ühendust võetakse abivajaduse hindamiseks, et leida sobiv tugi. Samuti on sagedased hooldekoduga seonduvad küsimused – hooldekodu leidmine, sinna elama siirdumine, elamine ja rahalise toetuse saamine.
Kuigi pooled vastanutest tõdesid, et sotsiaaltöötajalt saadud abi ei vastanud nende esialgsetele ootustele, hindasid vastajad kokkupuudet sotsiaaltöötajaga positiivseks (22%) või väga positiivseks (28%).
Näide positiivsest kogemusest oli küsimustikku lisatud kommentaar:“Saadud info ja asjaajamise juhiste põhjal leidsin oma lähedasele sobiva teenuse. Saadud toe mõjul paranes mu lähedase elukvaliteet elu viimasel aastal märgatavalt. Lähedane ise ja tema perekond olime saadud teenusega väga rahul.”
Abi saamine sotsiaaltöötajalt ei vasta alati abiotsija ootustele, samas on sotsiaaltöötajatel potentsiaali olla väga olulisteks ja vajalikeks abistajateks dementsusega inimestele ja lähedasele dementsusega seotud teekonnal. Sotsiaaltöötajate poole pöördutakse tihti ja väga erinevate küsimustega just seetõttu, et dementsuse teekond on sageli pikk ja käänuline ning iga inimese puhul omanäoline. Inimesed pöörduvad KOVi sotsiaaltöötajate poole selleks, et seda on soovitatud või on sellekohane info leitav KOVi kodulehel ning see tundub kõige loogilisema kohana, kust vajaminevat (sotsiaalset) tuge leida.
Sotsiaaltöötajate panus ja roll dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi parandamisel, nagu ka KOVide poolt pakutavad teenused, on vaja teha abiotsijatele nähtavaks ja arusaadavaks. Näeme siin suurepärast võimalust koostööks sotsiaaltöötajate ning dememtsusega inimeste ja nende lähedaste vahel.
Head sotsiaaltöötajad ja teised KOVide töötajad, olete alati oodatud MTÜ Elu Dementsusega tugigruppidesse, et tutvustada ennast ja dementsusega inimetele mõeldud teenuseid. Võtke julgelt ühendust!
Tugigrupid toimuvad üle Eesti ja lisainfot tugigruppide toimumise kohta leiab MTÜ Elu Dementsusega kodulehelt https://eludementsusega.ee/sundmused/
Siiras tänu sotsiaaltöötajatele, samuti ka lähedastele, kes küsitlusele vastasid!