Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Dementsusesõbraliku asutuse märgis

Alates septembrist 2020 on üldhooldust pakkuvatel asutustel võimalik taotleda dementsusesõbraliku asutuse märgist. Märgise annab välja Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK).

Dementsusesõbraliku asutuse märgist saab taotleda SIIN.

Märgisel on kolm eesmärki:

Esiteks, märgis annab infot hoolekandeasutuse teenuste ja keskkonna kohta, mis on dementsusesõbralikud. Märgisega asutused võtavad vastu dementsussündroomiga kliente. Märgise saanud asutuses on kodune ja turvaline keskkond, igapäevased tegevused ja üritused ning kliendi heaolu erinevates etappides on tagatud.

Teiseks, märgis annab motivatsiooni teenuste arendamiseks ja keskkonna parendamiseks hoolekandeasutuses. Märgise saanud või seda taotlev asutus panustab keskkonna ning teenuste edasiaarendamisse ning koolitab järjepidevalt personali.

Kolmandaks, märgis toob esile asutuse väärtused. Asutuses on inimesekeskne ja sõbralik suhtumine klienti ja tema perekonda. Kliendi väärikus on oluline ja tagatud.

Asutusele annab märgise omamine konkurentsieelise dementsussündroomiga klientide vastuvõtmisel.

Märgise taotlemine annab motivatsiooni töötajate koolitamiseks, teenuse arendamiseks ja kvaliteedi hoidmiseks ning tõstmiseks. Märgis teeb asutuse nähtavaks annetajatele, praktikantidele ja vabatahtlikele.

Kliendile annab märgis infot, milline asutus on valmis võtma vastu dementsussündroomiga inimesi. Asutuses on dementsussündroomiga inimestele sobiv keskkond, teenused ja ettevalmistusega personal. Märgis annab kindlustunde, et inimest koheldakse hoolekandeasutuses hästi.

Kogukonnale on auasi, kui omavalitsuses on sellise märgisega hoolekandeasutus.

Märgist on oodatud taotlema asutused, kes teadlikult arendavad keskkonda ja teenuseid, koolitavad personali, mõeldes dementsussündroomiga inimeste vajadustele ning kelle arengueesmärgid on seotud dementsussündroomiga klientidega. Märgist saab taotleda konkreetne teenuseüksus, mitte nt hooldekodude kett.

Märgise taotlemine koosneb järgmistest etappidest:

  • Märgise taotlemise küsimustik on kättesaadav DKK kodulehel.
  • Asutus täidab küsimustiku kõik plokid. Küsimustiku täitmist saab katkestada ja jätkata. Asutus saab lisada fotosid või linke oma kodulehele, sh fotodele, mis näitavad keskkonda, õueala jms.
  • Pärast taotluse esitamist ja küsimustiku täitmist asutuse poolt annab DKK teada, millal hakatakse taotlust menetlema.
  • DKK teeb täidetud küsimustiku alusel esmase hindamise, sh hindab vabaväljadel antud vastuseid. DKK võib taustainfo saamiseks tutvuda asutuse kohta tehtud raportite või järeldustega (nt Õiguskantsleri kontrollkäikude aruanded).
  • Kui saadud punktisumma mõnes plokis ei vasta märgise nõuetele, annab DKK tagasiside, millistes valdkondades on vaja arendustegevusi märgise saamiseks. Uue taotluse saab esitada 6 kuu pärast.
  • Kui taotluse alusel saadud punktisumma vastab nõuetele, lepib DKK asutusega kokku külastusaja.
  • DKK eksperdid külastavad asutust. Külastuse käigus intervjueeritakse asutuse juhti, võidakse küsitleda asutuse töötajaid ja kliente või nende lähedasi. DKK võib küsida dokumente, milles on arengueesmärgid.
  • DKK hindab külastuse tulemusel uuesti taotlusel antud vastuseid.
  • DKK teeb otsuse märgise andmise või andmata jätmise kohta. Viimasel juhul antakse tagasisidet valdkondade kohta, kus on arenguvajadused.
  • DKK annab märgise kohta tunnistuse. DKK ja asutus teevad info märgise kohta kättesaadavaks oma veebilehtedel.
  • Märgis antakse välja kolmeks aastaks.

Dementsusesõbraliku asutuse märgist saab taotleda SIIN.

Märgise taotlemise küsimustik koosneb neljast plokist: asutuse väärtused, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, tegevused ja üritused asutuses ning personali pädevus ja professionaalsus. Edukas taotleja vastab märgise kriteeriumitele igas plokis.

Palume täita lahtised küsimused võimalikult põhjalikult ja täpselt. Lahtiste küsimuste vastuseid hindab DKK.

Väärtuste plokk

Märgise saab asutus, millel on dementsusspetsiifilised eesmärgid arengudokumentides ning neid väärtusi järgitakse igapäevatöös. Asutus suhtub igasse klienti individuaalselt ning teeb koostööd lähedastega. Külastuspoliitika on sõbralik. Asutus kaasab väliseid osapooli, pöörab tähelepanu nii kliendi vastuvõtmisele kui ärasaatmisele.

Dementsusesõbraliku disaini plokk

Märgise saab asutus, kus on kodune ja õdus miljöö. Keskonna loomisel on arvestatud dementsussündroomiga inimeste vajadusi: seal on sobivad abivahendid orienteerumiseks, turvaline ja ohutu keskkond, mõeldud on kukkumis- ja kadumisohule. Töötajatele on samuti abiks abi- ja hooldusvahendid. Dementsussündroomiga inimesed saavad liikuda õues.

Tegevuste ja ürituste plokk

Märgise saab asutus, kus dementsussündroomiga inimestele pakutakse tegevusi, liikumisvõimalusi, nad on kaasatud üritustesse ning nende vaba aeg on erinevatel viisidel sisustatud. Klientidele on kättesaadavad huvitavad ja tegevust loovad esemed ning kliendid saavad igapäevaseid tegevusi ise teha.

Personali pädevuse plokk

Märgise saab asutus, kus töötajad on saanud spetsiifilist koolitust dementsuse alal. Hooldustöötajad panustavad kliendi heaolusse erinevatel viisidel, asutuses osutavad teenuseid erinevad spetsialistid. Personal käitub klientidega sõbralikult ja lugupidavalt, oskab lahendada keerulisemaid olukordi nagu kliendi äraminekusoov või hooldust tõrjuv käitumine. Asutuses on hästi korraldatud õendus- ja arstiabi.

Märgise väljatöötamisel osalesid Dementsuse Kompetentsikeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja esindajad.

Miret Tuur
Hanna-Stiina Heinmets
Katre Pall
Merle Varik

Heili Burmeister
Pille Jaasi

Kersti Kask
Tiiu Pärnmäe

Alo Raieste
Terje Bachmann

Andrews, J. (2013). A guide to creating a dementia-friendly ward. Nursing Times, 109(8): 20–21.

Brooke, J., Semlyen, J. (2017). Exploring the impact of dementia-friendly ward environments on the provision of care: A qualitative thematic analysis. Dementia. 0(0): 1–16.

Brooker, D. (2007). Person-Centred Dementia Care. Making Services Better. University of Bradford: Jessica Kingsley Publishers.

Davis, S., Byers, S., Nay, R., Koch, S. (2009). Guiding design of dementia friendly environments in residential care settings. Dementia. 8(2): 185–203.

Jo, J., Cotton, B., Knight, J., Freyne, R., Pettit, J., Gilby, L. (2017). Excellent Dementia Care in Hospitals. A Guide to Supporting People with Dementia and their Carers. Jessica Kingsley Publishers.

Kitwood, T. Dementia Reconsidered, Revisited; the person still comes first. Second Edition. Edited by Brooker, D. Open University Press.

Lin, S.-Y. (2017). ‘Dementia-friendly communities’ and being dementia friendly in healthcare settings. Curr Opin Psychiatry. 30(2): 145–150.

Niilo, L., Varik, M., Tuur, M., Pall, K. (2019). Innovaatiline maja dementsusega inimestele – kontseptsioon. Dementsuse Kompetentsikeskus.

Pantzartzis, E., Pascale, F., Price, A. D. F., Bishop, P., Waller, S. (2015). Health Building Note 08-02: Dementia-friendly Health and Social Care Environments.

Voldik Dementsusesõbralik keskkond.