Emotsionaalsed probleemid

Dementsusega kaasnevad tihti depressioon ja sagedased meeleolu kõikumised (nutuhood, kergesti ärritumine). Meeleolu- või ärevushäire võib olla juba aastaid enne vaimse võimekuse häirumist dementsuse esmaseks sümptomiks.

Milliseid probleeme võib tekkida?

Depressioon on seisund, kus sinu lähedane on nii kurb, et ei suuda teha asju, milleks ta tavaliselt võimeline on. Tal on vähem energiat, probleeme võib olla söögiisu ja unega. Sinu lähedane võib rääkida, et ta tahaks olla pigem surnud või tunneb end halva inimesena. Ka siis, kui ta end nii ei väljenda, võite märgata tema uneprobleeme ja söögist loobumist.

Mida teha?

• Aidake oma lähedase igapäevaelu mitmekülgsemaks muuta – soovitage talle kergemat kehalist treeningut, tooge tema päevakavva talle naudingut pakkuvaid tegevusi ja soodustage tema suhtlust teiste inimestega.
• Uurige, kas teie lähikonnas käib koos eakate või nende lähedaste toetusgrupp. Üheskoos ja rohkemate teadmiste ning oskustega on lihtsam edasi minna.
• Kui eneseabivõtted ei aita meeleolu- ja ärevushäireid leevendada, külastage kliinilist psühholoogi või psühhiaatrit, kes soovitavad vastavalt vajadusele ravimeid või pakuvad käitumuslikku ravi.