Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Esimese poolaasta eriolukord kiirendas virtuaalsete teenuste loomist

Dementsuse Kompetentsikeskuse jaoks tõi eriolukord vajaduse arendada füüsilises keskkonnas pakutavatele teenustele lisaks virtuaalseid lahendusi – alustati virtuaalsete tugigruppidega dementsusega inimeste lähedastele, ärajäänud koolituste asemel toimusid esimesed veebiseminarid ning teadmisi dementsusest toodi sihtgrupini kodulehel mugavalt vaadatavate videoloengutena.

Üle Eesti tegutseb 21 dementsusega inimeste lähedaste tugigruppi

Käesoleva aasta alguses avati kolm uut tugigruppi: Viru-Nigula vallas (Kundas), Türil ja Kohtla-Järvel. Tegutsemist jätkasid varem loodud tugigrupid Tallinnas (Pirital, Nõmmel, Mustamäel, Haaberstis ja Lasnamäel), Jõelähtmel, Sauel, Keilas, Narvas, Sillamäel, Jõgeval, Tartus, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus, Pärnus ja Raplas. 2020 a. esimesel poolaastal toimus kokku 41 tugigrupi kohtumist (neist 7 virtuaalselt), milles osales 170 inimest. Aprillis ja mais kohtuti Zoomi ja Skype´i vahendusel, virtuaalsetes tugigruppides osales kokku 18 inimest Eesti erinevatest piirkondadest. Virtuaalne tugigrupp oli heaks võimaluseks neile, kes hoolduskoormuse tõttu ei ole saanud kodust paariks tunniks ära tulla või kelle piirkonnas tugigruppi veel ei ole. Seetõttu on plaanis virtuaalse tugigrupiga vähemalt kord kuus jätkata. Juunis koguneti jällegi tavapärastes tugigruppides, juulis tugigrupid puhkavad, et augustist jälle uue hooga alustada.

Kolme uue tugigrupi avamise eel toimusid seminarid, mille eesmärk oli tuua kohalikus kogukonnas kokku sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid ning dementsusega inimeste lähedased. Nendel seminaridel osales kokku 61 inimest.

Dementsuse info- ja usaldusliini vajatakse igal tööpäeval

Dementsuse info- ja usaldusliini kaudu vajas esimesel poolaastal nõustamist 153 inimest.

Kui 2019. a. eristus selgelt, et kõige rohkem tehti infoliinile kõnesid esmaspäeviti (aasta jooksul 99 kõnet) ja reedeti oli kõige vähem helistajaid (aasta jooksul 57), siis 2020. a. esimesel poolaastal oli nädalapäeviti helistajaid peaaegu võrdselt, veidi vähem helistajaid on olnud ainult teisipäeviti.

Inimesed on avastanud ka selle, et kolmapäeviti on infoliin avatud kella 16.00-20.00 ehk paljudel on mugavam infoliinile helistada töövälisel ajal.

Sel aastal on keskmiseks kõne kestuseks olnud 14 minutit 45 sekundit (2019. a teisel poolaastal oli see 11 minutit ja 29 sekundit).

Sarnaselt eelmise aastaga on kõige levinumad teemad, millega infoliini poole pöördutakse, haigusega toimetulek, diagnoosimisega seotud küsimused ja üldised küsimused dementsusest. Palju on tuntud huvi hooldekodude ja õendusabi kliinikute kohta, kohalike omavalitsuste, sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa poolt pakutavate toetavate teenuste kohta ning pöördutud on ka juriidiliste küsimustega, mis puudutavad puude vormistamist ja eestkoste seadmist.

Veebi vahendusel osutati ka muid teenuseid

Ekspertnõustamisteenust osutati esimesel poolaastal 28 isikule. Ekspertnõustamine on eelkõige mõeldud spetsialistidele, kes vajavad abi ja nõu dementsusega inimesele sobiliku keskkonna kohandamisel ja sobilike teenuste valikul. Keerulisemate olukordade lahendamiseks sai personaalset nõustamist 77 inimest, esmakordselt nõustati peresid ka Zoomi vahendusel.

Mai keskel toimus esimene vebinar kliinilistele psühholoogidele kerge kognitiivse häire diagnoosimise teemal. Juunis toimus veebiseminar tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistidele ning dementsusega inimeste lähedastele, vebinaril räägiti dementsusest ja jagati õpetusi, kuidas dementsusega inimesega paremini suhelda. Veebiseminari jälgis 144 inimest.

Esimesel poolaastal on välja töötatud dementsusesõbraliku asutuse märgise taotlemise kriteeriumid, taotlusprotsess on planeeritud hoolekandeasutustele avada augustis. Samuti on tehtud ettevalmistusi Dementsuse Sõprade liikumise alustamiseks septembris.

Sellel aastal on ilmunud esimene ajakiri „Elu Dementsusega“, jaanuaris ilmus trükist ka raamat „Alzheimeri tõbi sinu lähedasel“ (autorid Ü. Linnamägi ja M. Varik). Poolaasta lõpus trükiti nii eesti- kui ka venekeelsena voldik „Tugigrupid dementsusega inimese lähedasele“.

Mais ja juunis filmiti esimesed videoloengud (suhtlemistehnikad dementsusega inimesega, Alzheimeri tõve ennetamine, sümptomid ja tablettravi), neid saab vaadata kodulehe www.eludementsusega.ee kaudu.