Dementsuse infoliin 644 6440

Tööandja teavitamine

Dementsus esineb sagedamini eakate hulgas ning eakate tööhõive on tööealistest inimestest madalam. Töövõime võib algava dementsuse tõttu häiruda. Sõltumata vanusest ja haigustest võiks iga töövõimelise inimese eesmärgiks olla võimalikult pikaajaline töötamine.

Dementsuse varajases staadiumis ei pruugi harjumuspärased tegevused ka töökohal raskusi valmistada. Tähtis on võimalikult varakult märgata, millistes olukordades probleemid tekivad. Kindlasti ei tohiks lasta oma hirmul sümptomite süvenemise ees mõjutada end võimalikult kiiresti töökohast loobuma.

Tööandja informeerimine ja töökoha säilitamine

Parim probleemide ennetamise viis on informeerimine ja lahenduste leidmisele orienteeritud arutelu tööandjaga, sest ettevõtte eesmärkidega kooskõlas olevate töötulemuste puhul pole tööandja huvitatud töötaja asemele kellegi teise otsimisest. Tööandja informeerimine võimaldab olukorrast ausalt rääkida ning saada tagasisidet juba esimeste raskuste tekkimisel. Samuti võib tööandja vajadusel pakkuda mõnevõrra lihtsamat ja struktureeritumat tööd. Dementsussündroomiga töötaja jaoks sobivate tööülesannete kohta võib infot anda ka neuroloog või neuropsühholoog.

Vähenenud töövõime või töövõimetus

Töövõime hindamiseks on vaja pöörduda Töötukassa poole. Seda saab teha Töötukassa kodulehel.

Vähenenud või puuduva töövõime kindlaks tegemise järel on võimalik taotleda ka töövõimetoetust.

Töökeskkonna kohandamine

Töökeskkonna kohandamine ja abivahendid

Mitmeid dementsuse varajases staadiumis ilmnevaid sümptomeid on võimalik keskkonna sobivamaks muutmise kaudu kompenseerida. Nõuga tulevad siinkohal appi nii tegevusterapeut kui ka neuropsühholoog. Vajalikud muudatused sõltuvad väga palju tööülesannetest ja konkreetsetest probleemidest, kuid siinkohal toome välja mõned üldisemat laadi soovitused:

  • Võimalusel tuleks eemaldada töökohal keskendumist segavad tegurid, näiteks mitte kuulata töötades raadiot või muusikat, sulgeda aken, summutada nutitelefoni teavitused ning panna telefon vaiksele režiimile.
  • Mida rohkem on võimalik oma tööd korrastatud ja süstematiseeritud töökohas teha, seda parem.
  • Dementsusega inimene peaks tegema omale päeva või nädala kaupa nimekirja tööülesannetest ning nende tähtaegadest. Hea nipp on tõmmata juba tehtud töölõigud loendist maha.
  • Nõu võib pidada ka töötervishoiuarstiga.
  • Mäluprobleemide tekkimisel võiks teha igapäevaselt tööks vajalikke märkmeid.
  • Võimalusel vähenda tööülesannete hulka, mille puhul dementsusega inimene on üksinda kogu tööprotsessi ja tulemuse eest vastutav.

 

Töötamisest loobumine

Töökohast loobumise otsus tuleb läbi mõelda ning sel teemal kindlasti ka oma lähedaste ning tööandjaga rääkida. Kui mingit laadi tööülesanded haiguse edenedes enam ei sobi, siis vahel võib olla võimalik töökoormuse vähendamine, ametijuhendi ümberstruktureerimine või töökohasisene ametikoha vahetus. Hea on kaastöötajatelt ja tööandjalt küsida regulaarset tagasisidet töötulemuste kohta.

Mõningad märgid sellest, et on tekkinud raskused töökohal – tööl käimine on pingeline ja järjest stressirohkem, eelnevalt rutiiniks kujunenud tööülesannete sooritamine on hakanud valmistama raskusi, sageli ununeb töötegemise käigus tegevuse eesmärk, suhtlemine kolleegidega on oluliselt vähenenud.