Dementsuse infoliin 644 6440

Toitumine

Toitumisega seotud mured on sõltuvalt dementsuse staadiumist erinevad. Probleeme võib esmalt olla toidu ostmisel, toidu valmistamisel ning lõpuks ka toidu söömisel ja vedeliku joomisel. Igaüks neist muredest võib viia sinu lähedase ühekülgse dieedi, alatoitumuse ja vedelikupuuduseni.

Põhjuseid, miks sinu lähedane ei söö või joo, on mitmeid ning alati pole tegemist lihtsalt isupuudusega. Seda võib tekitada depressioon, tajuhäire, keskendumishäired, väsimus, kehv koordinatsioon, mälumis- ja neelamisraskused, valu suus, ravimite kõrvalmõjul tekkinud isupuudus, ebapiisav kehaline aktiivsus ja kõhukinnisus. Samuti võib olla sinu lähedasel raske end nälja- ja janutunde puhul või toidu mittemeeldimisel sõnaliselt väljendada. See võib panna teda end väljendama hoopis läbi käitumise – söömisest keelduma, toitu suus hoidma, toitu loopima.

Vähene söömine võib tekitada kaalulangust, väsimust, lihasjõu langust ja suurenenud vastuvõtlikkust haigustele. Vedelikupuudus võib süvendada segadustunnet, tekitada peavalu, kuseteede põletikku ja kõhukinnisust. Seega on äärmiselt oluline oma lähedast toitumisel abistada ning püüda mõista, mis võiks olla tema toitumisega seotud probleemide tegelik põhjus.

Söömisel abistamine

  • Paku oma lähedasele välimuselt, maitselt ja lõhnalt atraktiivset toitu. Toiduvalmistamise lõhnad võivad isu suurendada! Paku toitu, mis su lähedasele meeldib.
  • Otsi söömiseks erinevaid võimalusi. Kui sinu lähedane on tihti öösiti üleval, võivad ka öised ampsud olla hea idee.
  • Ära paku palju toitu korraga, väiksed ja regulaarsed toidukorrad toimivad paremini. Väiksed portsjonid püsivad ka kauem soojad. Külm toit ei pruugi olla sinu lähedasele meeldiv.
  • Maitsetaju võib muutuda. Võid proovida tugevamaid maitseid või magusamaid toite. Ära keela lähedasele magustoitu, kui ta pole soolast toitu söönud. Ta võib lihtsalt eelistada magusat maitset.
  • Ka temperatuuritundlikkus võib muutuda. Jälgi, et toit poleks liiga kuum!
  • Kui su lähedasel on mälumis- ja neelamisprobleemid, proovi enne päris püreede pakkumist lihtsalt pehmemaid toite, näiteks munaputru. Väldi sel juhul väga kuiva toitu, näiteks küpsiseid.
  • Proovi erinevat tüüpi toitu – smuutid ja piimakokteilid võivad hästi sobida.
  • Püreesid pakkudes tee kindlaks, kas neis on piisavalt kõiki vajalikke toitaineid ning kas need on ka maitsvad.
  • Julgusta oma lähedast toitumisprotsessist rohkem osa võtma – ta võib aidata toidu valmistamisel või laua katmisel.
  • Tuleta aeg-ajalt oma lähedasele meelde, et ta võiks süüa. Samuti selgita alati, mis toiduga on tegu.
  • Mõnel juhul peab lähedasele meelde tuletama ka seda, et toidu jõudmisel suu juurde tuleb avada suu, toitu mäluda või neelata.
  • Kui sinu lähedasel on koordinatsiooniprobleemid, mis tekitavad raskusi kahvli ja noa kasutamisel, tükelda toit, kasuta lusikat ning paku tihti ka käega söödavat toitu, näiteks puuvilju, juurvilju ja juustu.
  • Noa, kahvli või lusika kasutamisel võivad nägemishäire korral aidata erksavärvilised käepidemed, et aidata neid paremini taustast eristada.
  • Söömise soodustamiseks on oluline hea suuhügieen ja vajadusel hästi sobivad proteesid – kui suus on valu või mälumine ebamugav, ei pruugi lähedane üldse süüa.
  • Vahel võib toitumisel aidata ka sõbralik, rahustav atmosfäär – pane mängima rahulik muusika. Lase süüa oma lähedasel seal, kus tal on mugav. See võib olla eriti oluline koordinatsiooniprobleemide korral.
  • Kasuta söömist ja joomist oma lähedase aktiivsuse ja sotsiaalsuse stimuleerimiseks.

Joomisel abistamine

  • Julgusta oma lähedast jooma kogu päeva jooksul! Soovituslik on tarbida ligi 1,5 liitrit vedelikku päevas.
  • Sageli ei aita lihtsalt topsi asetamisest nägemisulatusse. Tuleta oma lähedasele meelde juua iga kord, kui ta midagi sööb.
  • Kasuta läbipaistvat jooginõud, et oleks näha, mis joogiga on tegu. Võid kasutada ka eredavärvilist topsi, mis tõmbaks tähelepanu.
  • Kui su lähedasel on nägemisprobleemid, kirjelda, mis joogiga on tegu ning kus tops asub.
  • Kui sinu lähedasel on koordinatsiooniga raskusi, vali tema jaoks sobiv jooginõu – mitte liiga raske ja sobiva kujuga.
  • Paku oma lähedasele vahelduse mõttes päeva jooksul erinevaid jooke, nii külmi kui ka kuumi.
  • Vedelikupuuduse ärahoidmiseks võib pakkuda ka kõrge vedelikusisaldusega toite – näiteks tarretist või jäätist.

Täielik abistamine toitmisel ja jootmisel

  • Jälgi, et sinu lähedane oleks toitmise ja jootmise ajal ergas ning tal oleks mugav püstine istumisasend.
  • Kui sinu lähedane on voodihaige, siis jälgi, et ta oleks toitmiseks ja jootmiseks sobivas asendis. Õigeid asendeid jootmiseks oskab soovitada näiteks füsioterapeut, tegevusterapeut, koduõde või -hooldaja.

Riietumine

Dementsuse süvenedes tekkivad koordinatsiooni- ja tähelepanuprobleemid võivad muuta riietumise sinu lähedase jaoks keerukaks toiminguks. On oluline, et sinu lähedane saaks nii kaua kui võimalik ise otsustada, mida ta seljas soovib kanda.

  • Kui võimalik, küsi oma lähedaselt alati, mida ta sooviks kanda. Samas, proovi talle pakkuda üht valikut korraga, kuna liiga palju valikuid võib segadusse ajada.
  • Pea silmas, et sinu dementsusega lähedase riided oleksid mugavad, vastavalt temperatuurile sobivalt õhukesed või paksud ning alati kuivad! Sageli võib olla kasulik kanda mitut õhukest riidekihti ühe paksu riideeseme asemel. See võimaldab paremini muutuva temperatuuriga kohaneda.
  • Kui sinu lähedasel on palju riideid, aseta kättesaadavasse kohta just need riided, mida ta kõige enam kanda armastab.
  • Aseta riided enne riietumist nii, et sinu lähedane saaks neid võtta ja selga panna õiges järjekorras, alustades aluspesust ja lõpetades ülariietega. Kui ta satub riideeset valides segadusse, aita tal valida õige riideese või ulata talle see.
  • Jälgi, et enne riietumist poleks riided pahupidi ning kõik nööbid ja lukud oleks lahti.
  • Lihtsam on kanda riideid, millel on suured kaelaavad, millel pole üldse kinnitusi või on eestpoolt suletavad kinnitused.
  • Naistel võib olla ebamugav rinnahoidjata välja minna. Võib proovida näiteks eest suletavaid rinnahoidjaid. Proovige vältida ka kitsaid sukki ja sukapükse. Need võivad põhjustada vereringehäireid.
  • Meestel on tihti lihtsam kanda boksereid kui Y-kujulist aluspesu.
  • Kui sinu lähedane satub riideeset selga pannes segadusse, juhenda teda samm-haaval, näiteks palu tal panna käsi läbi varruka.
  • Kui riietumisel läheb midagi valesti, näiteks saab särk valepidi selga, proovi läheneda asjale taktitundeliselt.
  • Sildista kapid ja sahtlid, kus kindlad riideesemed või riidekomplektid asuvad. Siltidele lisa ka pildid. See võib olla paremini mõistetav kui lihtsalt sõnad.
  • Sea ka tuba riietumise jaoks sobivaks. Jälgi, et toas oleks riietumiseks piisavalt soe ja valge ning et seal oleks privaatne.
  • Kui sinu lähedasel on riietumisel raske tasakaalu hoida, hangi talle riietumiseks sobiv, käsitugedega tool.
  • Küsi alati, kas lähedane sooviks enne riietumist tualetis käia.
  • Kuigi sinu lähedane võib soovida kanda ainult kindlaid riideid, jälgi, et ta vahetaks neid regulaarselt. Võid teda julgustada riideid vahetama, kui keegi tuleb külla või kui minnakse välja.
  • Riiete ostmisel julgusta teda aegsasti valima riideid, mida oleks lihtsam käsitleda, eelistades nööpidele näiteks trukke.
  • Nööridega kingi võib olla keeruline jalga panna. Valige pigem kinnitusteta jalanõud, mida on kerge jalga lükata. Samas, proovi vältida susside kandmist rohkem kui mõned tunnid päevas, kuna sussid ei pruugi piisavalt jalgu toetada.
  • Kui võimalik, võta oma lähedane riidepoodi kaasa. Eelista väiksemaid ja rahulikke poode, kus müüjad sinu lähedast juba tunnevad ning abistada oskavad.
  • Kui ostad oma lähedasele üksi riideid, proovi alati enne seda määrata ka tema suurus. Ta võib olla kaalust alla või juurde võtnud nii, et sa polegi seda märganud. Võid osta juba olemasolevatele riietele sarnaseid riideid. Sinu lähedane ei pruugi uusi riideid ära tunda ega neid omaks tunnistada ning võib keelduda neid kandmast.
  • Osta riideid, mis on masinpestavad ja vajavad vähe triikimist. See võib säästa kõvasti sinu aega!
  • Pingeliste olukordade vältimiseks lepi sellega, kui sinu lähedane soovib kanda ebaharilikku riietust, kui see otseselt tema tervist ei kahjusta. Kui riietus on ohtlik või ebasobiv, võid selle käeulatusest eemale panna, et tal ei tekiks tahtmist seda kanda.
  • Luba lähedasel riietuda omas tempos ja kasuta seda aega näiteks temaga lobisemiseks. Kui su lähedane keeldub riietumisel abist, proovi ta mõneks ajaks üksi jätta. Hiljem võib ta olla leplikum.
  • Sinu lähedase välimus aitab tal meenutada, mida ta peaks tegema. Kui tal on seljas riided, mida ta kandis tööl, võib ta arvata, et ta peab tööle minema. Samuti kui ta kannab päeval öösärki, võib talle tunduda, et on uneaeg.
  • Kui sinu lähedane on harjunud end meikima, kandma ehteid ja juukseid kindlat viisi, võib ta ka nendes tegevustes abi vajada!

Liikumine

Sinu lähedasel võib dementsuse süvenedes tekkida erinevaid liikumisprobleeme, mille olemus, algusaeg ja kulg sõltub paljuski dementsust põhjustavast haigusest. Näiteks Parkinsoni tõve või Lewy kehakeste dementsusega kaasneb aegamisi süvenev liigutuste aeglustumine ja liigeste jäikus, mis takistab liikumist, kuid vaskulaarse ajukahjustuse (näiteks insuldi) korral võib sinu lähedasel tekkida äkiliselt ühe kehapoole lihaste nõrkus, mis põhjustab jäsemete halvatust.

Olenemata sinu lähedase dementsuse tüübist, võib üheks suurimaks takistuseks ohutul või iseseisval liikumisel olla probleem tasakaaluga. Tihti on kehva tasakaalu tõttu keeruline sooritada kõige tavalisemana näivaid igapäevaseid tegevusi – käia tualetis, võtta vanni, riietuda. Ka tasakaaluprobleemide raskusaste võib olla väga erinev. Kui esialgu avaldub see lävepakkude taha komistamisena, siis hiljem võib olla mureks toeta istumine.

Proovi mõista, mis on sinu lähedase liikumisprobleemide taga. Kui ta ei soovi enam õue jalutama minna või duši all käia, võib tal olla hirm kukkumise ees. Kui ta ei kammi enam oma juukseid, võib selle põhjuseks olla ka valus ja jäik liiges. Kui ta ei soovi voodilt tõusta, võib olla põhjuseks liiga madal või pehme voodi, kust on keeruline püsti saada. Kui leiad oma lähedase liikumisprobleemide põhjuse, on juba palju lihtsam teda liikumisel õigesti abistada. Sinu lähedase liikumisprobleemide põhjalikuks hindamiseks ning parimate soovituste saamiseks tasuks kindlasti külastada ka füsioterapeuti ja tegevusterapeuti või veelgi parem, kutsuda nad oma lähedase juurde koju.

Füsioterapeut õpetab teile kehalisi harjutusi ja koostab sinu lähedasele sobiva harjutusprogrammi, mis aitaks säilitada või parandada lihaste jõudu ja liigeste liikuvust. Ta annab nõu, kuidas säilitada tasakaalu kõndimisel, erinevate tasapindade vahel siirdumisel (näiteks toolilt püsti tõusmine, voodilt ratastooli saamine jne) ja istumisel. Samuti võib ta liikumise soodustamiseks ja turvalisemaks muutmiseks soovitada abivahendeid (näiteks küünarkarku, harkkeppi või rulaatorit) ning aidata neid sinu lähedase jaoks õigesti kohandada.

Tegevusterapeut õpetab teile viise, kuidas nutikalt ja ohutult probleemseid igapäevategevusi (hügieenitoimingud, riietumine) sooritada ning milliseid abivahendeid selleks kasutada.

Füsio- ja tegevusterapeut annavad kasulikke nõuandeid, kuidas kodune keskkond sinu lähedase jaoks võimalikult mugavaks ja ohutuks muuta. See võib tähendada lihtsamaid muudatusi, näiteks vaipade eemaldamist põrandalt kui ka suuremaid, näiteks ukseavade laiendamist.

"Kadumise" ennetamine

  •  Lähedased peaksid kirjutama endale üles mäluhäiretega inimesele tähtsad kohad ja paigad, et otsingu ala oluliselt kitsendada. Olukorras, kus lähedased on mures ja ärevuses, võivad need paigad meelest minna ning see pikendab oluliselt kadunud inimese leidmise aega.
  • Olemas peaks olema nimekiri ravimitest, mida mäluhäiretega inimene tarvitab. Jällegi põhjusel, et ärevusega võib meelest minna tähtis info. Näiteks, et kadunud inimesel võib olla suhkruhaigus, vererõhuga probleeme jne. See võib tähendada, et kadunud isiku füüsiline seisund võib olla halvenenud, kui ta ei ole saanud ravimeid õigel ajal.
    • Kindlasti võiks lemmikriiete külge kleepida, triikida või õmmelda kontaktandmed – kas aadress, kuhu pöörduda või telefoninumber, kuhu helistada kui märgatakse segaduses, eksinud inimest.
    • Dementsussündroom ei ole kindlasti haruldane ega häbimärgistav. Väga hea oleks, kui kogukond oleks teadlik inimese mäluhäiretest, et nad oskaksid jälgida ning teaksid, millistel juhtudel üksi kõndiva inimese poole pöörduda.