Käitumuslikud probleemid
Peaaju haigus võib põhjustada sinu lähedasel käitumuslikke ja psühholoogilisi probleeme, mis võivad olla sinu lähedasele ja kogu perekonnale äärmiselt stressitekitavad. Aga pea meeles, et sinu lähedane pole nende tekkes süüdi!
Milliseid probleeme võib tekkida?
Sinu lähedane võib ärrituda, kuna ta ei suuda mälu halvenemise tõttu meenutada olulisi asju või kõnehäire tõttu ei mõista öeldut ega suuda end väljendada. Ta võib vihastada, kuna ei suuda end enam ise riietada, kuigi teab, et ta peaks olema juba riides. Ta lihtsalt ei oska oma liigutusi sel eesmärgil kontrollida.
Sinu lähedane võib püüda kodust lahkuda, sest ta ei tunne ära, et see on tema kodu. Seda kutsutakse “vaimu pimeduseks” ehk aju võimetuseks ära tunda seda, mida silmad näevad. Tal võivad tekkida ka väärkujutelmad ehk valearvamused, et inimesed näiteks varastavad tema järel või tema mees polegi tegelikult tema mees.
Mida teha?
Selliseid probleeme ei saa kahjuks välja ravida, kuid neid saab leevendada. Parim leevendus on sinu lähedase stressi ja mure vähendamine.
Näiteks:
- Kui sinu lähedane avaldab soovi minna koju, kuigi ta juba on seal, andke talle lihtne tegevus, et tähelepanu mujale juhtida.
- Valige stressi vähendamiseks talle kergesti selga pandavaid riideid või küsige temalt küsimusi, millele on võimalik vastata “jah” või “ei”.
- Vältige oma lähedasele surve avaldamist – kui mõni teema või tegevus teda ärritab, vahetage seda või eemalduge olukorrast, kuni olete mõlemad rahunenud.
- Käitumuslike probleemide ennetamiseks aita luua oma lähedase ümber rahulikku ja turvalist elukeskkonda ning jälgi, et sinu lähedasel oleks võimalikult mugav – tema kõht oleks täis, tal poleks janu, temperatuur oleks sobiv.
- Tutvuge erinevate materjalidega, mis on mõeldud sinu ja sinu lähedase igapäevase elu lihtsustamiseks.
Lisalugemist:
Tartu Ülikooli Kliinikum – Selgitused ja soovitused hooldajale
