Viljandi haigla on Dementsuse Kompetentsikeskuse projektis keskendunud kerge kognitiivse häire (KKH) diagnoosimise toetamisele.  KKH diagnoosimine vajab  neuroloogi või psühhiaatri pädevust ja enamasti ka kliinilise psühholoogi poolt põhjalikku kognitsiooni uuringut.  Dementsuse Kompetentsikeskuse tellimusel koostas neuropsühholoog PhD Tiina Kalda põhjaliku “Kerge kognitiivse häire hindamisjuhtnööride analüüsi“.  Analüüs annab ülevaate KKH olemusest ja selle alatüüpidest, diagnostilistest kriteeriumitest, hindamisvahenditest, häire diagnoosimisest ja selle käsitlusest.

Analüüsi kokkuvõtes soovitatakse kättesaadavatele uuringutele ja juhtnööridele tuginedes langetada otsus KKH diagnoosimisel ja käsitlusel kõige otstarbekamate meetmete valimiseks, võttes arvesse Eesti meditsiinisüsteemi võimalusi ning patsientide vajadusi. Iga-aastase soovitatud sõeluuringu kasutuselevõtt üle 65 aasta vanustel isikutel on kahtlemata ressursimahukas ning on vaja kaaluda, kas see on Eesti oludes praegu mõistlik. Selle rakendamine võimaldaks avastada probleemid küll varakult, kuid selle laialdane kasutuselevõtt eeldaks mahukat väljaõppeprogrammi ja spetsialistide motiveerimist ning ka raha. Ühtlasi võib see olla koormav patsientidele, kellel võib testimine kaebuste puudumise korral suurendada
ärevust. Samas annaks regulaarne hindamine juba murelikele patsientidele kindlustunde, et
muretsemiseks ei ole põhjust või probleemid avastatakse vara ning nendega saab võimaluste
piires tegeleda.

Varajase kognitiivse häire diagnoosimise teemal korraldas Dementsuse Kompetentsikeskus 14.05.2020 veebiseminari,  kus teadmisi jagas 6 Eestis selles valdkonnas tegutsevat erialaspetsialisti.  Päevakava ja ettekanded leiate siit.

Lisaks soovitame tutvuda voldikuga “Kerge kognitiive häire” (eesti ja vene keeles). Soovi korral saate trükitud voldikuid tellida kirjutades info@eludementsusega.ee. Voldikud on tasuta.