Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Kliiniliste uuringute abil jõutakse dementsust põhjustavate haiguste ravimiseks vajalike ravimite loomiseni

„Millal leitakse dementsust põhjustavate levinumate haiguste ravimiseks ravim?“ See on küsimus, millele maailmas üle 50 miljoni dementsusega inimese ootab kiiret vastust. Eestis ootab seda lootuskiirt ligikaudu 22 000 dementsussündroomiga inimest, kes põevad dementsust põhjustavaid haigusi, millele ravi veel ei ole. Selleks, et teada saada, kui lähedal või kaugel oleme ravimi leidmisele, tuleb vaadata kliinilisi ravimiuuringuid, mille kaudu saadakse dementsuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks vajalikku teavet. Uuringute läbiviimiseks on esmalt vaja osalejaid ehk dementsusega inimesi, kõrgendatud riskiga dementsusesse haigestuda võivaid inimesi ning täiesti terveid vabatahtlikke.

Mis on kliiniline uuring?

Ravimi kliiniline uuring on ravimi katsetamine inimestel, et koguda andmeid ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise ja väljutamise kohta. Oluline on märkida, et kliinilistele uuringutele eelnevad eelkliinilised uuringud, kus ravimit katsetatakse loomadel. Ravimite inimuuringutes eristatakse omakorda nelja faasi:

I faasi uuringute abil hinnatakse, kuidas ravim organismi satub, seal jaotub, muutub ja sellest väljub. Esimesed uuringud viiakse tavaliselt läbi tervetel vabatahtlikel (üldjuhul on valimi suuruseks 20–80 inimest) ja uuring on lühiajaline. Eesmärk on uurida ravimi ohutust, määrata kindlaks kõrvalmõjud ja analüüsida, kuidas keha ravimile reageerib. See on ravimi esmakordne katsetamine inimestel ja viiakse läbi pärast seda, kui on edukalt läbitud laboratoorsed loomkatsed.

II faasi uuringutega uuritakse ravimi mõju ja ohutust suhteliselt väikesel hulgal patsientidel, et veenduda, kas ravimil üldse on loodetud ravitoime konkreetse haiguse puhul, ning leida sobiv terapeutiline annus. Uuringus osalevad inimesed, kellel on haigus, mille jaoks ravimit luuakse (üldjuhul 100–300 patsienti). Harilikult jagatakse uuringus osalejad mitmesse gruppi ja eri gruppides inimesed saavad ravimeid erinevates doosides.

III faasi uuringutesse kaasatakse suurem arv patsiente (1000–3000), et kirjeldada ravimi positiivse kasu ja riski suhet. See tähendab, et ravimist saadav kasu peaks kindlasti olema suurem kui võimalike kõrvaltoimete tekitatud kahju. See on viimane faas enne ravimi lõplikku kliinilist tõestatust ja turuletulekut. See uuring kestab kauem kui eelmised, haarab enamaid inimesi ning tavaliselt on sellesse faasi kaasatud mitme riigi patsiendid.

IV faasi uuringud viiakse läbi pärast ravimi kasutusele lubamist, et hinnata ravimi pikaajalise kasutamise mõju ja kohta teiste raviviiside seas.

Kliiniliste uuringute faaside allikas: Ravimiamet ja Alzheimer Europe, Dementia in Europe Magazine: Issue 31, 2019, special supplement: Clinical Trials on Alzheimer´s disease in Europe

Dementsuse uurimisega seotud kliinilised ravimiuuringud Euroopas

Euroopa riikide dementsussündroomiga inimeste esindusorganisatsioone koondav katusorganisatsioon Alzheimer Europe hakkas 2014. aastal koostama andmebaasi, millest Euroopa riikides elavad dementsust põdevad inimesed ja nende lähedased saaksid lihtsalt ja ülevaatlikult leida infot käimasolevate ravimiuuringute kohta. Clinical Trials Watch (edaspidi CTW, tõlkes Kliiniliste Uuringute Jälgija) loodi 2016. aastal. Selles on informatsioon dementsuse valdkonna II ja III faasi uuringute kohta, mis on liigitatud riikide, haigusseisundi või uuringu nimetuse järgi.

2019. aasta lõpus oli Euroopa riikide patsiente kaasavaid Alzheimeri tõve II faasi ravimiuuringuid CTW andmebaasis 17 (neist patsiente aktiivselt kaasavaid 8), III faasi uuringuid 13 (neist patsiente aktiivselt kaasavaid 9). Euroopa riigid, kus patsiente III faasi Alzheimeri tõve ravimiuuringutesse kaasatakse, on Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Leedu, Holland, Poola, Portugal, Venemaa, Serbia, Hispaania, Rootsi, Türgi, Ukraina ja Suurbritannia.

12 ravimiuuringus on keskendutud haiguse kulu ja avaldumise muutmisele. Selliste uuringute abil püütakse vähendada haiguslike valkude (beeta-amüloid, tau) ladestumist peaajus. Uuritakse uusimaid teadaolevaid mehhanisme, näiteks neuroprotektsioon, põletikuvastased reaktsioonid, sünaptiline aktiivsus, ainevahetuslikud ja geneetilised sekkumised jpm.

Ravimiameti kodulehel on ülevaade praegu töös olevatest kliinilistest ravimiuuringutest Eestis. 2020. aasta 17. aprilli seisuga ei viidud Eestis läbi ühtegi aktiivselt kaasavat dementsusravimite uuringut. Alati tasub kliinilistes ravimiuuringutes osalemise kohta küsida teavet oma raviarstilt, sest temal on uusim vajaminev sellekohane informatsioon. Tavaliselt ei saa Eesti inimesed teistes riikides läbi viidavates uuringutes osaleda eelkõige keeleliste barjääride ja tervishoiusüsteemide erinevuste tõttu.

Olemasolevad ravimid toimeainega donepesiil ja memantiin

Eesti dementsussündroomiga patsientidele ja nende pereliikmetele on tuttavad ravimid toimeainega donepesiil ja memantiin. Need on ainukesed, 1990. aastate keskel kasutusele võetud ravimid, mida praegu Eestis (ja ülemaailmselt) Alzheimeri tõve tõenduspõhises ravis kognitsiooni alalhoidmiseks kasutatakse. Eestis on toimeainetega donepesiil ja memantiin ravimid Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirjas. Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi juhendi lisadokumentide alusel ostis donepesiili ja memantiini 2015. aastal 677 isikut. Selleks oli välja kirjutatud 3098 retsepti ja Eesti Haigekassa tasus nende ravimite eest 43 780 eurot ning inimesed ise kokku 62 275 eurot.

Ravijuhendi kohaselt põhineb tänapäevane Alzheimeri tõve ravi atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorite (donepesiil, rivastigmiin, galantamiin) ja N-metüül-D-aspartaatretseptori antagonisti memantiini kasutamisel. Inhibiitor on teisisõnu protsessi reaktsiooni pidurdav aine ja antagonist vastandtoimeaine. Ravijuhendi soovituste kohaselt tuleb mõõduka dementsusega Alzheimeri tõve patsientidel alustada ravi atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoriga või memantiiniga ning seejärel jätkata nende kombinatsioonraviga. Raske dementsusega Alzheimeri tõvega patsientidel tuleks alustada ravi memantiiniga või atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoriga ja siis jätkata nende kombinatsioonraviga. Ravijuhendis on kirjas, et kontrolluuringute alusel on kombinatsioonravi memantiini ja atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega mõõduka ja raske Alzheimeri tõvega haigetel põhjendatud. Kombinatsioonravi on mõistlik, kuna põhineb kahe ravimi erinevatel toimemehhanismidel, kuid selle selge kasu on siiski ebapiisavalt tõendatud.

Erandina ja erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest võttis Prantsusmaa tervishoiuministeerium 2018. aasta mais vastu otsuse, et donepesiil, rivastigmiin, galantamiin ja memantiin eemaldatakse riigi hüvitatavate ravimite nimekirjast. Otsus põhines Prantsusmaa ajakirja Prescrire kampaanial ja kirjutistel, mille kohaselt eelnimetatud ravimite kõrvalmõjusid peetakse ohtlikumaks kui raviefekti. Tervishoiuministeeriumi otsusega ei ole aga nõus paljud Prantsusmaa teadlased, arstid ja patsientide õigusi kaitsvad ühingud ning otsus on vaidlustatud.

Mõned dementsusega seotud ravimiuuringud, mille tulemusi on hiljuti kajastatud rahvusvahelises meedias

  1. Eelmise aasta lõpus teatas ravimifirma Biogen, et ravimi Aducanumab III faasi kliinilised uuringud on näidanud head tulemust varajase algusega Alzheimeri tõve ravis. Biogen on ravimi tutvustamiseks loonud veebilehekülje ning nüüd hangitakse lube, et siseneda Jaapani ja Euroopa ravimiturgudele.
  2. Eelmise aasta lõpus teavitas Hiina ravimifirma Green Valley, et head tulemust on andnud kliinilise uuringu III faasi läbinud ravim Oligomannate. Ravim andis hea tulemuse 818 patsiendil, kellel seda manustati Hiina haiglates, parandades oluliselt kerges ja mõõdukas faasis olevate Alzheimeri tõve patsientide kognitsiooni.
  3. Käesoleva aasta veebruaris andis Washingtoni Meditsiiniülikool teada, et kliinilises uuringus varajase ja geneetilise eelsoodumusega (mõnel juhul avaldub sümptomaatika juba 30-ndates eluaastates, tavalisemalt 40-ndates ja 50-ndates eluaastates) Alzheimeri tõve ravis kognitsiooni languse pidurdamiseks katsetatud ravimid Solanezumab (ravimifirma Eli Lilly S.A) ja Gantenerumab (ravimifirma Roche) ei andnud soovitud tulemusi. Vaatamata sellele kasutatakse uuringu andmeid Alzheimeri tõve ravi edasiseks arendamiseks. Roche on lubanud jätkata tulemuste analüüsimist ja uutest järeldustest teavitatakse avalikkust aprillis.