Dementsuse infoliin 644 6440

Kodukohandus

Enamik dementsuse diagnoosiga inimesi soovib võimalikult kaua iseseisvust säilitada ja oma kodus nii pikaajaliselt kui võimalik edasi elada. Süvenevad vaimsed ja füüsilised probleemid võivad siiski hakata järjest enam raskendama igapäevast turvalist toimetulekut. Järgnevalt on välja toodud osa keskkondlikke kohandusi ja abivahendeid, mis võimaldavad su lähedasel kergemate probleemidega kodus ise hakkama saada. Nendest lahendustest on kasu ka siis, kui su lähedane elab sinu juures või hooldusasutuses.

Tuleb meeles pidada, et tuttav ja turvaline kodukeskkond toetab dementsusega inimese toimetulekut. Mitmed tegevused, mis oma kodus on juba „käe sees“ (näiteks tualettruumi leidmine) võivad keskkonna muutudes suureks väljakutseks osutuda. Võimekusele kohandatud keskkond teeb iseseisva tegutsemise lihtsamaks, soodustab tähenduslike tegevuste algatamist ja edukat sooritamist.

Kõikide kohanduste ja abivahendite puhul tuleb meeles pidada, et sinu lähedasel ei pruugi olla lihtne neid omaks võtta ja kasutama hakata. Siinkohal toimivad kindlasti paremini lahendused, mis on su lähedasele juba varasemast tuttavad või mis on väga lihtsalt mõistetavad. Näiteks on vähetõenäoline, et inimene, kes ei ole oma elus kunagi kalendermärkmikku kasutanud, võtab selle haiguse süvenedes kasutusele. Samuti ei ole mõtet muretseda tunnetushäirete toetamiseks abivahendeid, mille kasutamiseks on vaja kõrgemat kognitiivset taset kui su lähedasel parajasti on. Uute abivahendite kasutuselevõtt vajab kindlasti treenimist ja harjumist. Probleemide ja küsimuste korral konsulteeri julgesti kliinilise neuropsühholoogi või tegevusterapeudiga.

Kognitiivsed probleemid

  • Aseta kodus orienteerumist toetavad abivahendid nagu suur kell ja seinakalender nähtavale kohale.
  • Võimalusel kasuta kalendrit, kus on koheselt märgatav tänane kuupäev, näiteks punase ruuduga märgitud.
  • Nägemis- või tajuprobleemide korral sobib rääkiv kell.
  • Tegevuste õigeaegseks alustamiseks saab kasutada äratuskella või nutitelefoni meeldetuletusi. Nende seadistamiseks on su lähedasel tõenäoliselt abi vaja.
  • Mitmeosaliste tegevuste (näiteks helistamine, TV-puldi käsitlemine) puhul võib olla abi lühikeste ja konkreetsete tegevusjuhiste kirjapanemisest. Nummerda tegevussammud ja aseta juhend kohta, kus su lähedane selle vajadusel leiaks.
  • Korras kodu ja asjade hoidmine kindlates kohtades aitavad vajalikke esemeid kiiremini leida.
  • Olulisi isiklikke asju nagu võtmed, rahakott või mobiiltelefon püüa hoida ühes kindlas kohas.
  • Kõige olulisemate esemete (nagu võtmed ja rahakott) külge on võimalik panna leidmist lihtsustavad andurid.
  • Aseta esemed kohtadesse, kus tavaliselt neid vaja läheb, vältimaks liigset otsimist (näiteks kastekann lillede juurde või prillid kirjutuslauale).
  • Tihti vajaminevaid esemed (näiteks prillid, mobiiltelefon) võib ka paelaga kaela riputada.
  • Vajadusel aseta sahtlitele selgelt taustast eristuvad sildid või pildid nende sisuga.
  • Päevase rutiini loomine ja hoidmine suurendab kindlustunnet ja parandab tegevustes orienteerumist.
  • Koostada võib päeva-, nädala- või kuuplaani, mis tuleks riputada korteris nähtavale kohale. Päevaplaani koostamisel aruta selle sisu oma lähedasega eelnevalt läbi.
  • Vähenda koduses keskkonnas müra ja muid segavaid tegureid (näiteks raadio, televiisor).
  • Rahulikud värvid toetavad keskendumisvõimet, kirjud mustrid seevastu võivad inimest segadusse ajada.
  • Kasuta kodu sisekujunduses tugeva kontrastiga ühevärvilisi esemeid, mis muust taustast hästi eralduvad, näiteks erkpunane käsipuu valge seina taustal.
  • Ravimite õigeaegseks võtmiseks saab kasutada ravimikarpi või apteegist ravimite personaalse pakendamise teenust.
  • Telefoni kasutamise lihtsustamiseks on müügil kohandatud telefonid, kus helistamiseks piisab lähedase pildile vajutamisest. Otsevalimise funktsioon aitab lihtsustada ka tavaliste mobiiltelefonide kasutamist.
  • Peeglid ja läikivad pinnad võivad dementsusega inimest segadusse ajada. Kui õues läheb pimedaks, tõmba kardinad ette.
  • Kasuta öise segasusseisundi vähendamiseks vajadusel öölampi, mida saab ööseks põlema jätta või väga kergelt näiteks puudutades põlema panna.

Turvalisuse tagamiseks

  • Komistamisohu vähendamiseks eemalda kodust lahtised vaibad, hoia põrandaid üleliigsetest asjadest puhtana.
  • Vähenda ohtlikult asetsevaid teravaid nurki, näiteks mööbli ümberpaigutamise abil.
  • Vajadusel kasuta häirenupu teenust.
  • Kui voodist kukkumise risk on eriti kõrge, siis tuleks kaaluda voodi ette madratsi või pehmete mattide asetamist.
  • Kodust või voodist väljumise jälgimiseks on võimalik kasutada ka alarmiga põrandamatti.
  • Söögi valmistamise turvalisemaks muutmiseks võid paigaldada pliidivalvuri, mis jälgib pliidi temperatuuri ja kasutusaega ning ohu korral pliidi automaatselt välja lülitab.
  • Dementsuse süvenedes võivad tikud ja välgumihkel samuti endast ohtu kujutada.
  • Kui su lähedase kodus ei ole veel suitsuandurit, siis paigalda see kindlasti. Kontrolli regulaarselt suitsuanduri töökorras olekut.
  • Piisav valgustus on väga oluline, eriti treppidel ja uste juures. Poodides on saadaval liikumisanduriga lambid, millest võib olla abi näiteks öösel tualettruumi leidmisel.
  • Teineteisest selgelt eralduvad/kontrasteeruvad värvitoonid aitavad leida pidepunkte nii liikumiseks kui ka tegevuste alustamiseks, näiteks punased valguslüliti ümbrised, erksavärviline markerriba trepiastmetel.
  • Aknad, mida on võimalik avada vaid osaliselt (näiteks tuulutusasendisse) on turvalisemad kui täies ulatuses avatavad aknad.
  • Võimalusel vaheta isesulguvad snepperlukud tavaliste lukkude vastu. Nii vähendad tõenäosust, et su lähedane kogemata end kodust välja lukustab.
  • Eemalda ravimikapist/sahtlist ohtlikud ja vanad ravimid.
  • Hoia kodukeemiat vajadusel lukustatud kapis.
  • Eemalda kodust relvad.