Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440
KKK

Kui haigus on sealmaal, et appi tuleb võtta volitus või eestkoste

Paljud lähedased satuvad olukorda, kus nad peavad oma pereliiget esindama, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Mis vahe on volikirjal ja eestkostel? Millal on õige aeg eestkoste seadmiseks? Millised ülesanded on eestkostjal? Esindusõigusega seotud teemadel jagas selgitusi Desiree OÜ jurist Tiina Mölder.

Volituse ja eestkoste erinevused

Kui inimene oma tervisliku seisundi tõttu enam ise ennast esindada ei saa, on vajalik esindusõigus kellelegi üle anda. Seda saab teha volitusega. Volitus antakse üle volikirjaga kas üheks konkreetseks toiminguks või mitmeks erinevaks toiminguks. Võimalik on anda ka volikiri, mille alusel on esindajal õigus esindada kõigis toimingutes.

Volituse andmise puhul jääb täiemahuline tegutsemisõigus inimesele endale, eestkoste seadmisel aga inimesele eestkostes seatud osas tegutsemisõigust ei jää. Näiteks, kui eestkoste on seatud täismahus varaliste tehingute osas, siis eestkostetav ei saa enam ise pangakontoris tehinguid teha, sh ka uut pangakaarti tellida või lepinguid sõlmida ja muuta.

Volitus tehakse konkreetse toimingu tegemiseks

Volituse andmine on asjakohane, kui isik oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline kõikide igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ja tehingute tagajärgi mõista ei ole kahtlust.

Volituse saab anda konkreetseks tehinguks või konkreetse asutusega suhtlemiseks. Näiteks võib isik anda volituse tema elukoha korteriühistuga suhtlemiseks.

Volituse võib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis).  Milline volituse andmise vorm on nõutav, sõltub asutusest, kelle ees esindamiseks volitused antakse.

Notariaalne volikiri keerulisemate ja mitmete tegevuste tegemiseks

Kinnisasjade võõrandamise, koormamise, jagamise või muul viisil käsutamise volikirja andmiseks tuleb volitajal pöörduda notari poole. Volikiri peab olema notariaalselt tõestatud ka pärimismenetluses osalemiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele kuuluva pensioni vastuvõtmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel. Samuti peab volikiri olema notariaalselt tõestatud, kui ühe volikirjaga soovitakse anda volitusi erinevate asutustega suhtlemiseks või soovitakse niinimetatud üldvolikirja.

Notar kontrollib isikuga vesteldes, kas isik mõistab tehingu tähendust ja selle võimalikke tagajärgi ja kas volituste andmine ja antavate volituste ulatus vastab isiku tegelikule tahtele.

Eestkoste määramine

Eestkostet vajab inimene, kes ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud.

Perekonnaseadus sätestab, et kui täisealine isik ei suuda haiguse või häire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Seega ei piisa eestkoste seadmise eelduseks pelgalt diagnoosist, vaid isikul peab olema diagnoosist tulenevalt ka kestev suutmatus tehinguid mõista. Eestkoste määramise saab algatada vanem, abikaasa, täisealine laps, kohalik omavalitsus või kohus ise.

Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

Eestkostja

Täisealise isiku eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Füüsilise ja juriidilise isiku võib eestkostjaks määrata vaid tema nõusolekul.

Võimalusel peaks alati eelistama kohaliku omavalitsuse asemel eestkostjana füüsilist isikut või sobiva füüsilise isiku puudumisel juriidilist isikut. Kui aga sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks kohaliku omavalistuse esindaja.

Eestkoste ulatus

Täisealise isiku teovõime piiramise ulatus sõltub eelkõige tema vaimse tervise seisundist. On oluline, et teovõimet piirataks ja eestkoste seataks vaid selles ulatuses, milles see on hädavajalik ning isiku teovõime täielik piiramine peaks olema erandjuhtum.

Isikul võib seega olla ka üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o. osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta.

Eestkoste seadmisel võib kohus jätta isikule alles õiguse ilma eestkostja nõusolekuta sooritada tehinguid, mille koguväärtus ei ületa teatud kindlat summat kuus.

Kui eestkostetavale on antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohalik omavalitsus selgitab välja eestkostja sobivuse

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on selgitada välja sobiv eestkostjakandidaat ning kontrollida tema tausta. Selle ülesande täitmiseks on kohalikul omavalitsuse töötajal õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Täisealise isiku eestkoste vajaduse tuvastamiseks peaks kohaliku omavalitsuse töötaja asjaolude väljaselgitamiseks kindlasti eestkostjakandidaadiga isiklikult kohtuma.

Eestkoste teostamine

Täisealise eestkostetava puhul kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kohtumääruses märgitud ülesannete piires.

Väga oluline on põhimõte, et eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. See ei tähenda siiski, et eestkostja peaks kõiki eestkoste teostamiseks vajalikke toiminguid tegema ainuisikuliselt. Ei saa eeldada, et eestkostjal on alati võimalik isiklikult tehingute tegemise juures viibida. Mõte seisneb selles, et eestkostja peab säilitama kontrolli eestkostetava huvide kaitse üle ning seega võib eestkostja küll volituse andmisega võimaldada teisel isikul enda asemel eestkostetava nimel tehingut teha, kuid ta ei saa teisele isikule üle anda eestkostetava suhtes otsuste langetamise õigust (kas tehing teha või mitte).

Eestkostja ülesanded

Täisealise eestkostetava puhul peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Muuhulgas tuleb hoolitseda selle eest, et eestkostetava dokumendid oleksid ajakohased (isikut tõendavad dokumendid, puude või pensioni määramise otsuste tunnistused). Eestkostjal tuleb teha taotlused erinevate teenuste saamiseks ja korraldada teenustele saamine, samuti annab eestkostja nõusoleku eestkostetava tervisega seotud toimingute tegemiseks, näiteks vaktsineerimiseks. Vajadusel taotleb eestkostja eestkostetavale isiklikke abivahendeid ja võimalusel ka soodustusi nende soetamiseks.

Eestkostja teeb otsuse eestkostetava pildistamiseks/filmimiseks ja materjalide avalikuks näitamiseks.

Eestkostja hindab ja annab oma nõusoleku seoses eestkostetava elukoha/teenuse vahetusega. Elukohta muutmise korral tuleb eestkostjal teha avaldus perearsti nimistusse kandmiseks.

Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostetava raha, mis ei ole vajalik jooksvate kulude katmiseks, tuleb paigutada panka eraldi kontole ning teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. See ei takista eestkostjat avamast eraldi kontot eestkostetava nimel tema igapäevaseks ülalpidamiseks vajalikeks arveldusteks. Sellise konto kasutamiseks kohtu nõusolekut vaja ei ole.

Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha eestkostetava kinnisvaraga seotud tehinguid, näiteks käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut, anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

Kui eestkostja tegutseb eestkostetava huvide vastaselt, tuleb temalt eestkostja volitused ära võtta. Näiteks märkab arst, et eestkostetava tervise eest ei ole vajalikul määral hoolitsetud, peab ta sellest kohalikku omavalitsust või kohut teavitama.

Eestkostja tasu ja kulude hüvitamine

Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, st et eestkostjal ei ole reeglina õigust nõuda eestkostetavalt tasu oma ülesannete täitmise eest.

Eestkostja (välja arvatud KOV) saab nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist eestkostetava vara arvel. Nii näiteks ei pea eestkostja remontima eestkostetava eluaset oma isiklike vahendite, vaid eestkostetava vara arvel.

Eestkostja aruanne

Eestkostja peab esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kord aastas kohtule kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist.

Nõue, et eestkostetava vara tuleb hoida eeskostja varast lahus, on vajalik selleks, et eestkostetava vara oleks paremini kaitstud ja säiliks parem ülevaade, mida selle varaga tehtud on. See ei tähenda, et eestkostja peaks ostma eestkostetavale eraldi süüa, kui elatakse temaga samas leibkonnas. Eestkostetava otseste kulude (näiteks tema raviarvete jms) eest võib maksta otse eestkostetava kontolt, kuid leibkonna üldiste kulude puhul see vajalik ei ole.

Testamendi tegemine

Testamendi saab isik teha üksnes isiklikult, st eestkostja ei saa eestkostetava eest testamenti teha ega selle tegemiseks nõusolekut anda.

Kuid ei ole välistatud, et kohus arvestab tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, hinnates, et isik oli siiski võimeline testamenti tegema. Isiku terviseseisund, sh kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru.