Dementsuse infoliin 644 6440

Ennetus

Dementsuse ennetamine on võimalik. Pärilikkus määrab olulisel hulgal ära vaid väikese osa dementsuse juhtumitest.

Dementsuse vähenemiseks ühiskonnas on oluline, et kasvab inimeste teadlikkus ning et suur hulk inimesi pöörab dementsuse teket mõjutavatele riskifaktoritele  pikaajaliselt tähelepanu.

Inimese vanus ja dementsus on tihedalt omavahel seotud. Vananemine on dementsuse olulisim riskifaktor. Rahvastiku vananemine erinevates ühiskondades üle maailma viib dementsuse juhtumite märkimisväärse kasvuni.

Dementsusealastest uurimustöödest on selgunud seitse peamist riskifaktorit, mida inimesel endal on võimalik mõjutada. Nendeks on:

  • madal haridustase;
  • füüsiline passiivsus ehk „istuv“ eluviis;
  • diabeet;
  • kõrgvererõhktõbi keskeas;
  • ülekaal keskeas;
  • depressioon;
  • suitsetamine.

Nende riskifaktorite põhjal on dementsuse väljakujunemise edasilükkamiseks väga oluline järgida üldtervislikku eluviisi, see tähendab regulaarselt liikuda, mitmekülgselt toituda, kosutavalt puhata, olla vaimselt aktiivne ja suhelda teiste inimestega ning tegeleda enda jaoks meeldivate tegevustega. Püüa hoida oma kaalu sobiliku kehamassiindeksi piires. Kasulik oleks oluliselt vähendada kahjulikke harjumusi oma elus, lõpetada suitsetamine ning piirata oluliselt alkoholi tarvitamist.

Internetis saab dementsuse ennetamisest õppida, osaledes vastaval ingliskeelsel Tasmaania ülikooli tasuta kursusel

 

Riskifaktorid

Dementsuse tekkel mängivad rolli nii pärilikud kui ka keskkondlikud tegurid. Mõningaid riskifaktoreid pole võimalik mõjutada, näiteks vanust või geneetilist baasi. Samas on palju tegureid, mida saame oma eluviisi ja igapäevase käitumisega mõjutada ning seeläbi isiklikku dementsuse riski vähendada.

Mõjutamatud riskifaktorid

  • Vanus – pärast 65. eluaastat kahekordistub dementsuse risk iga 5 aasta järel.
  • Geneetilised tegurid – näiteks Alzheimeri tõve tekkel on riskifaktoriks apolipoproteiin E4 geeni (APOE4) kõrgenenud aktiivsus. Riskigeeni olemasolu ei tähenda aga alati haiguse teket, vaid tõstab haigestumise tõenäosust!

Mõjutatavad riskifaktorid

  • Hariduslik tase – kõrgemat hariduslikku taset seostatakse madalama dementsuse esinemissagedusega, kuna kõrgem hariduslik tase võib tõsta ajureservi, sotsiaalmajanduslikku staatust ja elukvaliteeti. Haritumad inimesed järgivad ka suurema tõenäosusega tervislikku eluviisi kui nende madalama haridusega eakaaslased.
  • Kehaline aktiivsus – kõrget kehalise aktiivsuse taset seostatakse vähenenud südame- ja veresoonkonnahäiretega ning seega ka vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve madalama riskiga.
  • Toitumine – tervislik toitumine võib mõjutada dementsuse tekkeriski. Näiteks nii-nimetatud vahemere dieet on pikaajalistes uuringutes näidanud positiivseid tulemusi vaimsete võimete häirumise edasilükkamisel. Vahemere dieet sisaldab rohkelt värskeid juur- ja puuvilju, rasvast kala (lõhe, forell), pähkleid, oliiviõli ja seemneid, vähendatud punase liha ja piimatoodete tarbimist ning aeg-ajalt klaasikest punast veini – ja seda kõike meeldivas seltskonnas.
  • Psüühiline ja sotsiaalne aktiivsus – pikaajaline üksildustunne mõjub vaimsele tervisele negatiivselt ning see on nii depressiooni kui ka dementsuse riskifaktoriks. Lähedaste ja sõprade-tuttavatega suhtlemine, vaimsete hobidega tegelemine või liitumine ühiste huvidega inimeste ringi või klubiga võib vähendada dementsuse riski.
  • Kroonilised haigused – puudulikult ravitud diabeet, kõrgvererõhktõbi, teised südame- ja veresoonkonnahaigused ning ülekaalulisus keskeas suurendavad dementsuse tekkeriski hilisemas elus.
  • Depressioon – korduv tõsine depressioon varases täiskasvanueas suurendab dementsuse riski hilisemas elus.
  • Alkoholi kuritarvitamine ja suitsetamine – seostatakse rohkemate südame- ja veresoonkonnahäirete ning seega vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve suurenenud riskiga.