Kelle poole pöörduda?

Dementsuse diagnoosimise ja raviga tegeleb palju spetsialiste, kuid rada, mida dementsuse diagnoosimiseks või ravi saamiseks käiakse, ei ole inimestel alati sama. Allpool on toodud peamised spetsialistid, kellega dementsuse kahtluse või diagnoosiga inimesed oma teel võivad kokku puutuda.

Perearst

Arst, kellega inimesed enamasti kõige sagedamini suhtlevad. Seega on perearstil oluline roll dementsuse esmaste tunnuste märkamisel, patsiendi ja tema lähedaste murede ärakuulamisel, vajalike lisauuringute teostamisel ja patsiendi suunamisel teiste spetsialistide konsultatsioonile. Samuti võib perearst otsustada ravi jätkamise vajalikkuse üle.

Neuroloog

Arst, kes tegeleb inimese närvisüsteemi häiretega. Tihti on just neuroloog see spetsialist, kes kinnitab dementsuse diagnoosi, alustab ravi ning hiljem otsustab koos patsiendi hooldajaga ka ravi katkestamise üle.

Psühhiaater

Arst, kes tegeleb inimese psüühika- ja käitumishäiretega. Lisaks dementsuse diagnoosimisele on psühhiaatril oluline roll dementsuse keskmistes ja hilisesemates staadiumites, kus ta aitab vajadusel jälgida ja kohandada raviskeemi, võib suunata inimest täiendavatele uuringutele või psühhoteraapiasse.

Kliiniline neuropsühholoog

Spetsialist, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus ja kes on täiendavalt spetsialiseerunud kliinilisele neuropsühholoogiale. Kliinilised neuropsühholoogid tegelevad sünnijärgsete või omandatud ajukahjustustega kaasuvate psüühikahäirete uurimise, ravi ja taastamisega. Dementsuse puhul püüavad nad täpsustada, kuidas ajukahjustus mõjutab inimese psüühilisi protsesse (näiteks mälu, tähelepanu, käitumist ja meeleolu) ning mida on võimalik nende funktsioonide võimalikult pikaajaliseks säilitamiseks ette võtta. Selleks võivad nad kasutada erinevaid metoodikaid, näiteks vaimsete võimete treeningut, käitumuslike strateegiate või kompenseerivate abivahendite kasutamise õpetamist ja palju muud.

Psühhoterapeut

Psühhiaater või kliiniline psühholoog, kes on lisaks läbinud väljaõppe mõnes tunnustatud psühhoteraapia koolkonnas. Psühhoterapeut võib dementsuse puhul rakendada eakatele sobivaid tehnikaid, mis on suunatud nende psüühikahäirete leevendamiseks ja iseseisvuse maksimeerimiseks igapäevasel toimetulekul.

Radioloog

Arst, kes hindab dementsuse spetsiifikat ja kulgu erinevate meditsiiniliste kuvamismeetodite, näiteks aju kompuuter- või magnetresonantstomograafia abil.

Õde

Tervishoiutöötaja, kes võib patsiendi ja tema lähedastega kokku puutuda nii arstikabinetis, iseseisval vastuvõtul kui ka koduõendusteenuse raames. Õed tegelevad patsiendi ja tema lähedaste nõustamisega ning kriisiolukorras olevate dementsusega inimest hooldavate perede suunamisega pereasti konsultatsioonile. Õdedel on ka tähtis roll patsientide ravi- ja hooldusprobleemidega tegelemisel läbi kogu ravi- ja hooldusprotsessi.

Hooldaja

Hooldustöötaja ehk hooldaja on patsiendi igakülgse hooldusega kodus, ravi- või hooldusasutuses tegelev erialaspetsialist. Väljaspool ravi- või hooldusasutust võib hooldaja olla ka patsiendi lähedane, sõber või tuttav, kes parajasti patsiendi igapäevase hooldusega tegeleb. Nii hooldustöötajate kui ka hooldajate kanda on dementsusega kaasnevad argised mured ning lahendada igapäevategevustega seotud raskused. Seetõttu on nende inimeste roll dementsusega inimese elus ja ravis üks tähtsamaid.

Sotsiaaltöötaja

Sotsiaaltöötaja töötab koos kliendi ja kliendi lähedastega, püüdes leida parimaid lahendusi olukorrale. Sotsiaaltöötaja omab ja annab infot võimalike sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta, aitab suhtlemisel erinevate ametiasutuste ja teenusepakkujatega.

Tegevusterapeut

Tegevusvõime spetsialist, kelle eesmärgiks on säilitada võimalikult kaua dementsusega inimese toimetulekut ja heaolu. Ta kasutab selleks keskkonna kohandusi, võtab kasutusele erinevaid tehnikaid ja abivahendeid. Tegevusterapeut toetab ja vajadusel kujundab inimese igapäevaseid tegevusi ja päevaplaani, hinnates tema kognitiivset suutlikkust ja füüsilist toimetulekut ning võttes arvesse isikuomadusi, harjumusi ja huvisid. Oluline on säilitada dementsusega inimese olemasolevaid tegevus- ja suhtlemisoskuseid, turvalist füüsilist ja sotsiaalset keskkonda ning öö ja päeva rütmi, kuna see võib vähendada ka ravimite tarvitamise vajadust.

Füsioterapeut

Taastusravi tippspetsialist, kelle juurde satub dementsusega inimene siis, kui tal on vaja abi näiteks valu, tasakaalu- ja kõnniprobleemide või muu liigutustegevusega seotud mure korral. Füsioterapeut oskab soovitada ka sobivaid liikumise abivahendeid.

Tegevusjuhendaja

Spetsialist, kes juhendab psüühilise erivajadusega inimesi, kaasa arvatud dementsussündroomiga inimesi, eesmärgiga parandada nende sotsiaalseid oskusi ja toimetulekuvõimet ning tagada neile vajalik kõrvalabi.

Logopeed

Tippspetsialist, kelle töö eesmärk on inimese kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed hindab dementsusega inimese kommunikatsioonivõimet ning selle seost käitumusliku ja isiksusliku sümpomaatikaga, nõustab tema pereliikmeid kommunikatsiooni iseärasuste ja vajaduse osas ning vajadusel koostab teraapiaplaani ja viib läbi teraapiat.