Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440
KKK

Korduma kippuvad küsimused

Dementsus

Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid (umbes 10% juhtudest), mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad. Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/mis-on-dementsus/

Dementsusele viitavad: mäluhäired, keelekasutusega seotud probleemid, toimetulekuraskused tuttavates olukordades, halvenenud otsustusvõime, asjade valesse kohta panemine, raskused ruumilise orientatsiooni ja kujunditega, muutused meeleolus ja käitumises, raskused loetust/kuuldust arusaamisel, desorientatsioon ajas ja kohas, eemaldumine tööst ja sotsiaalsetest tegevustest.

Dementsussündroomiga inimesel ei pruugi olla kõiki eelpoolnimetatud sümptomeid korraga. Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/mis-on-dementsus/symptomid/

Mida teha, kui ....

Andke arstile eelnevalt teada murest või probleemist, millega seoses tema poole pöördute. Valige arsti külastamiseks selline aeg päevast kui lähedane on kõige rahulikum. Kui aeg käes, siis ärge minge arsti juurde liiga vara, ootamine suurendab ärevust.  Dementsusega inimesele arstivisiidist rääkides proovige sõnastada arsti juurde mineku põhjus teisiti, et dementsusega inimene ei tunneks ärevust. Olge oma sõnades kindel, ärge andke võimalust vastu vaielda.

Kui siiski ei õnnestu dementsusega inimest arsti juurde meelitada, siis kutsuge arst koju.

Püüdke välja selgitada, mis dementsusega inimest häirib, miks ta ei taha pesema minna. Kas ruumis on liiga soe või liiga külm? Kas teda hirmutab vee voolamisel tekkiv müra? Või näeb ta vett täis vanni ja kardab, et võib sinna ära uppuda. Või on asi lihtsalt selles, et ta ei tunne teid ära ning ta ei saa aru, miks võõras inimene tahab teda paljaks võtta.

Küsige, kas võite teda lahtiriietumisel aidata. Kontrollige, et vesi oleks meeldivalt soe. Võimalusel ärge laske dementsusega inimese juuresolekul vett, vaid pange vesi vanni või kaussi juba valmis.

Ravimite võtmine sõltub väga paljudest asjaoludest ja seetõttu ei ole võimalik anda ühest soovitust, mis kindlalt töötab. Allpool on loetelu tegevustest, mis võivad kaasa aidata kas ühekaupa või kombineeritult ravimite korrektsele võtmisele.
1. Ravimite võtmise meelde tuletamine telefoni teel.
2. Ravimidosaatori kasutusele võtmine. Annab võimaluse ravimid kas päeva või nädala kaupa valmis panna. Seda varianti saab kasutada juhul, kui on säilinud ajataju või on võimalik täiendav telefoni teel juhendamine. On olemas ka automaatsed ravimidosaatorid, mis tuletavad ise meelde ravimi võtmist https://www.medi.ee/hairenuputeenus/seadmed/automaatne-ravimidosaator/
3. Ravimite võtmise tagamiseks teiste võrgustikuliikmete kasutamine nt naabrinaine, teised sugulased, koduõde, hooldaja. Võimalik vaid juhul, kui inimene usaldab ja lubab korterisse siseneda võõrastel inimestel.

Sellisel juhul tasub pöörduda perearsti poole, kes saab anda eriarsti juurde minekuni ajutised juhised tervise eest hoolitsemiseks. Juhul kui tegemist on akuutse probleemiga, siis suuremate haiglate juures on korraldatud erakorraline abi.

Kui on raskusi lähedase kodus põetamisega, siis esmalt tuleks pöörduda hooldatava inimese kohaliku omavalituses (KOV) poole. KOV-i spetsialist selgitab välja abi vajaduse ning annab infot KOV-i pakutavate teenuste osas.

Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kohta leiate rohkem infot siit: https://eludementsusega.ee/lahedasele/kohaliku-omavalitsuse-tugi/kov-teenused/

 

Dementsusega võivad kaasneda erinevad uneprobleemid. Nende leevendamise edukus oleneb sellest, kui edukalt oleme me välja selgitanud tema une häirumise mõjutajad.

1. Veendu, et tal ei oleks valu ega muid kehalisi ebamugavusi (õhupuudus, palavus, ebamugavad rõivad). Mõnikord põhjustavad ebamugavust ka eakate seas levinud unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom. Võib kaaluda raskusteki kasutamist.

2. Veendu, et magamistuba oleks hämar ja vaikne ning ei oleks liiga palav.

3. Kui ta võtab ravimeid, uuri, millised võivad olla nende kõrvaltoimed. Need võivad olla samuti unehäireid soodustavad. Mõnikord saab neid vahetada paremini talutavate ravimite vastu.

4. Soodusta päevast aktiivsust, eriti päeva esimesel poolel. Näiteks jalutuskäik päeva esimeses pooles on sobiv.

5. Taga siseruumides päevavalgus. Hommikul peale ärkamist võiks olla eredam valgus ja mõned tunnid enne magamaminekuaega oluliselt hämaram.

6. Loo korrapärane ärkamise ja magamamineku rütm. Rahustavad tegevused enne magamaminekut mõjuvad alati hästi.

7. Piira päevast magamist. Samas pärastlõunane vaikne tund aitab dementsusega inimesel hästi taastuda.

8. Hoidu stimulantidest – kohv, alkohol, nikotiin.

Dementsus võib põhjustada palju ootamatuid muutusi inimese käitumises. Üheks valusamaks kogemuseks lähedastele võib olla pidev süüdistus, et nad on midagi kas ära võtnud, peitnud või lausa varastanud. Tavaliselt on selle süüdistuse taga dementsusega inimese mäluhäire, sest ta lihtsalt ei tea ega mäleta, kuhu ta antud eseme pani. Süüdistus võib tuleneda ka nende muutunud reaalsustajust või luulumõtetest. Oluline on säilitada rahu, mitte võtta süüdistusi isiklikult, mitte vastu vaielda ega püüda tema arusaama korrigeerida ega loogikaga ümber lükata. Dementsusega inimese jaoks on antud olukord väga reaalne, katse teda vastupidises veenda suurendab tema ärevust veelgi. Kui tunnete endas ärritust, viha või masendust, võtke üks hetk rahunemiseks, püüdke mitte kohe reageerida ega häält tõsta. Teadmine, et teie lähedane ei ole tahtlikult teie suhtes umbusklik, vaid et tegemist on haiguse sümptomiga, aitab isiklikku solvumist kontrollida. Võimalusel püüdke kadunud ese leida, vahel on sellest abi, aga mitte alati. Võib aidata kui püüate dementsusega inimese tähelepanu antud olukorralt ära juhtida, viies teema mujale, pakkudes talle kas uut vestlusteemat või muutes tegevust. Raskemate juhtumite korral teavitage sellest kindlasti ka raviarsti.

Teenused dementsusega inimesele

Inimeste terviseseisundist tuleneva hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem.

Õendusabiteenuseid, mida pakuvad tervishoiuteenuse osutajad, rahastab Eesti Haigekassa. Patsiendi õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst vm eriarst kas ise või koos õega. Arst väljastab saatekirja, millele märgitakse patsiendi terviseprobleemid, vajalik ravi ning õde märgib õendusabivajaduse.

Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/oendusabi/

Väljaspool kodu üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes osutatakse teenust inimestele, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole muul viisil võimalik tagada. Suurem osa teenuse kasutajatest on ööpäevaringse hooldusvajadusega eakad. Üldhooldusteenust finantseeritakse põhiliselt inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja/või osaliselt kohalike omavalitsuste poolt.

Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest ning valla sotsiaaltöötajalt. Siit leiab nõuandeid hooldekodukoha valimiseks: https://eludementsusega.ee/teenused/hooldekodu/

Sotsiaalhoolekande seadus sätestab, et sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks on vajalik pööruda kohaliku omavalitsuse poole, kus taotlemise ja osutamise täpsem korraldus on enamasti reguleeritud vastava korraga.

Juriidilised küsimused

Puude raskusastme tuvastamise aluseks on raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha funktsioonide kõrvalekalded, mille tõttu inimese hakkamasaamine on tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud (nn dokumendipõhine hindamine).
Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisil hinnatakse inimese toimetulekut tervikuna, st arvesse võetakse kõik piiranguid põhjustavad kõrvalekalded, mis võivad üksteist võimendada.
Puude liik (nt liikumispuue, nägemispuue jne) kujuneb suurima kõrvalekaldega keha struktuuri või funktsiooni järgi. Kui piirangud esinevad mitme keha struktuuri või funktsiooni osas, tuvastatakse puude raskusaste neist igaühes eraldi.
Puude raskusastet (keskmine, raske, sügav) hinnatakse samuti igas valdkonnas (liikumine, nägemine, psüühika jne) eraldi.

Töövõimet hinnatakse ainult täisealistel inimestel kuni pensionieani. Eesti Töötukassa hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust alates 1. juulist 2016. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse teie terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Selleks hinnatakse teie kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades.

Kui täisealine ei suuda oma haiguse tõttu kestvalt enese eest hoolt kanda, oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Seda saab kohus teha isiku enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse või omavalitsuse algatusel ning avalduse alusel.

Soovitame pöörduda eestkostet vajava isiku elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötaja poole, kes juhendab eestkoste seadmiseks vajalike dokumentide vormistamisel.

Abi lähedasele

Spetsiaalse koolitus läbinud inimene, kes rakendades nõustamise põhiprintsiipe, pakub emotsionaalset, sotsiaalset või praktilisi nõuandeid. Kogemusnõustaja on oma läbielatud kogemused läbitöötanud ning valmis oma kogemusi jagama sarnases olukorras oleva inimestega. Kogemusnõustamine võib toimuda nii grupis kui ka individuaalsetele kohtumistel. Lisaks saab nõustamist läbi viia nt telefonitsi, (e-)kirja vahendusel või kokkuleppel sobivad vormis nt koos jalutades. Oluline on aspekt, et selles protsessis kohtuvad võrdsed osapooled, et pakkuda vastastikust tuge ja abi. Kogemusnõustamist osutatakse rehabilitatsioonimeeskondades, eraldiseisva teenusena või vabatahtlik kogukonnatööna.

Infot tugigruppide toimumispaikade ja -aegade kohta saab jooksvalt meie kodulehelt: https://eludementsusega.ee/teenused/tugigrupp/ või Facebookist: eludementsusega. Tugigrupiga liitumine on tasuta ning registreeruda saab kirjutades info@eludementsusega.ee või helistades/kirjutades tugigrupi juhile. Kohale võib siiski julgelt tulla ka ilma eelregistreerimiseta ning enda poolt valitud asukohta. Oodatud on kõik dementsusega inimeste lähedased ja/või omastehooldajad ning vajadusel võib kaasa võtta ka oma dementsusega pereliikme.

Kui sind või sinu lähedasi on puudutanud dementsuse teema ja oled otsustanud kellegi teise või ühiskonna hüvanguks panustama, siis oled oodatud vabatahtlikuks. Sul on võimalik täita MTÜ Elu Dementsusega liitumisvorm või kirjuta palun oma soovist MTÜ Elu Dementsusega meilile eludementsusega@gmail.com.