Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Korduma kippuvad küsimused

Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid (umbes 10% juhtudest), mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad. Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/mis-on-dementsus/

Dementsusele viitavad: mäluhäired, keelekasutusega seotud probleemid, toimetulekuraskused tuttavates olukordades, halvenenud otsustusvõime, asjade valesse kohta panemine, raskused ruumilise orientatsiooni ja kujunditega, muutused meeleolus ja käitumises, raskused loetust/kuuldust arusaamisel, desorientatsioon ajas ja kohas, eemaldumine tööst ja sotsiaalsetest tegevustest.

Dementsussündroomiga inimesel ei pruugi olla kõiki eelpoolnimetatud sümptomeid korraga. Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/mis-on-dementsus/ennetus/

Andke arstile eelnevalt teada murest või probleemist, millega seoses tema poole pöördute. Dementsusega inimesele arstivisiidist rääkides proovige sõnastada arsti juurde mineku põhjus teisiti, et dementsusega inimene ei tunneks ärevust. Valige arsti külastamiseks selline aeg päevast kui lähedane on kõige rahulikum. Kui aeg käes, siis ärge minge arsti juurde liiga vara, ootamine suurendab ärevust. Olge oma sõnades kindel, ärge andke võimalust vastu vaielda. Kui siiski ei õnnestu dementsusega inimest arsti juurde meelitada, siis kutsuge arst koju.

Püüdke välja selgitada, mis dementsusega inimest häirib, miks ta ei taha pesema minna. Kas ruumis on liiga soe või liiga külm? Kas teda hirmutab vee voolamisel tekkiv müra? Või näeb ta vett täis vanni ja kardab, et võib sinna ära uppuda. Või on asi lihtsalt selles, et ta ei tunne teid ära ning ta ei saa aru, miks võõras inimene tahab teda paljaks võtta.

Küsige, kas võite teda lahtiriietumisel aidata. Kontrollige, et vesi oleks meeldivalt soe. Võimalusel ärge laske dementsusega inimese juuresolekul vett, vaid pange vesi vanni või kaussi juba valmis.

Kui on raskusi lähedase kodus põetamisega, siis esmalt tuleks pöörduda hooldatava inimese kohaliku omavalituses (KOV) poole. KOV-i spetsialist selgitab välja abi vajaduse ning annab infot KOV-i pakutavate teenuste osas.

Kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kohta leiate rohkem infot siit: https://eludementsusega.ee/lahedasele/kohaliku-omavalitsuse-tugi/kov-teenused/

 

Inimeste terviseseisundist tuleneva hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem.

Õendusabiteenuseid, mida pakuvad tervishoiuteenuse osutajad, rahastab Eesti Haigekassa. Patsiendi õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst vm eriarst kas ise või koos õega. Arst väljastab saatekirja, millele märgitakse patsiendi terviseprobleemid, vajalik ravi ning õde märgib õendusabivajaduse.

Loe põhjalikumalt siit: https://eludementsusega.ee/oendusabi/

Väljaspool kodu üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes osutatakse teenust inimestele, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole muul viisil võimalik tagada. Suurem osa teenuse kasutajatest on ööpäevaringse hooldusvajadusega eakad. Üldhooldusteenust finantseeritakse põhiliselt inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja/või osaliselt kohalike omavalitsuste poolt.

Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest ning valla sotsiaaltöötajalt. Siit leiab nõuandeid hooldekodukoha valimiseks: https://eludementsusega.ee/teenused/hooldekodu/

Kui täisealine ei suuda oma haiguse tõttu kestvalt enese eest hoolt kanda, oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Seda saab kohus teha isiku enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse või omavalitsuse algatusel ning avalduse alusel.

Soovitame pöörduda eestkostet vajava isiku elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötaja poole, kes juhendab eestkoste seadmiseks vajalike dokumentide vormistamisel.