Õendusabi

Õendusabiteenuse eesmärk on patsiendi tervisliku seisundi ja toimetulekuvõime
säilitamine ning võimalusel parandamine, stabiilses seisundis patsiendi lühi- või pikaajaline ravi ja toetamine ning vajadusel vaevuste leevendamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koju suunamiseks. Õendusabiteenust osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele kas kodus, haiglas või hooldusasutuses.

Inimeste terviseseisundist tuleneva hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Selliseid õendusabiteenuseid, mida pakuvad tervishoiuteenuse osutajad, rahastab Eesti Haigekassa. Nimekiri teenuseosutajatest on toodud haigekassa kodulehel ning infot saab küsida haigekassa infotelefonil 16 363.

Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid on siiski olemas kokkupuutepunkte. Sageli võib ka hooldekodudes elavatel inimestel esineda terviseprobleeme, neid aitavad lahendada koduõed.

Haigekassa rahastab nii statsionaarset õendusabi, mida osutatakse haiglas, kui ka
koduõendusteenust, mille puhul koduõde osutab teenust patsiendi kodus. Patsiendi
suunab õendushaiglasse (endise nimetusega hooldusravihaiglasse) või koduõendusteenusele perearst või eriarst saatekirjaga. Sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja saab samuti kliendi õendusabivajadusest teavitada tema perearsti, kes hindab olukorda ja korraldab vastavalt sellele abi.

Patsiendi õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst vm eriarst kas ise või koos õega. Arst väljastab saatekirja, millele märgitakse patsiendi terviseprobleemid, vajalik ravi ning õde märgib õendusabivajaduse.

Ka koduõendusteenusele suunab reeglina perearst.

Loe põhjalikumalt õendusabiteenustest kodus ja haiglas või hoolekandeasutuses haigekassa kodulehelt. 

Koduõendusteenuse eesmärk on pakkuda vajaduspõhist õendushooldust kodus elavale inimesele ning tuge ja juhendamist hooldamisküsimustes tema perekonnale. Ka dementsussündroomiga inimesed kuuluvad koduõendusteenust vajavate inimeste gruppi.

Koduõendusteenuse vajaduse selgitab välja pere- või eriarst, kes saab koostada teenuse saamiseks saatekirja. Arst kirjeldab saatekirjas sinu tervislikku ja funktsionaalset seisundit, teenusele suunamise põhjust ning kodus teostamist vajavaid raviprotseduure. Koduõde koostab sulle konkreetse õendusplaani, mille alusel hakkab ta erinevaid raviprotseduure tegema. Vajadusel võib koduõde kaasata sinu ravi- ja hooldusprotsessi ka teisi spetsialiste. Koduõendusteenuse perioodi pikkus ja koduvisiitide sagedus sõltub sinu tervislikust seisundist.

Kui sul on ravikindlustus, tasub koduõendusteenuse eest Eesti Haigekassa ning raviks vajalikud vahendid on teenuse osutaja poolt. Samas ravimid, mida läheb kodõendusteenuse käigus vaja, tuleb välja osta ise.

Mõned raviprotseduurid, mida koduõde võib läbi viia:

• vererõhu ja pulsisageduse mõõtmine;
• kehatemperatuuri mõõtmine;
• ravimite jaotamine ja manustamine;
• haavaravi;
• klistiiri tegemine;
• lamatiste ennetamine, hooldus ja ravi;
• asendravi;
• analüüside võtmine (näiteks vere glükoositaseme mõõtmine);
• õendusalane nõustamine.