Dementsuse infoliin 644 6440

Eestkoste

Eestkoste seatakse piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kui täisealine ei suuda oma haiguse tõttu kestvalt enese eest hoolt kanda, oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Seda saab kohus teha isiku enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse või omavalitsuse algatusel ning avalduse alusel. Eestkostet teostab eestkosteasutus, milleks on kohalik omavalitsus. Täisealisele isikule eestkoste seadmist valmistab ette kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Eestkostja on piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja ja on kohustatud ülal pidama ja hoolitsema piiratud teovõimega isiku eest. Kui isiku huve saab kaitsta näiteks volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu, pole eestkoste otseselt vajalik.

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma. Eestkostja peab andma selleks ka oma nõusoleku. Kui eestkosteks sobivat füüsilist isikut ei leita, võib selleks olla ka juriidiline isik, näitekst isiku elukohajärgne omavalitsusüksus. Kui ka juriidilist isikut pole võimalik määrata, on eestkostjaks elukohajärgne omavalitsus.

Eestkoste täisealise üle on reguleeritud Eesti Vabariigi Perekonnaseadusega.

Sellest, millistel juhtudel ja milliste tehingute jaoks on eestkoste vajalik, saad lisa uurida perekonnaseaduse peatükist 13 „Eestkoste täisealise üle“.

Tulevikujuhised ja tahteavaldus

Kuna dementsus on progresseeruv haigus, mis kahjustab järk-järgult inimese vaimseid võimeid, on mõistlik varakult planeerida oma edasise elu tähtsamaid aspekte. See võib puudutada näiteks lähedastele või riigile suunatud isikupoolseid juhiseid tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande osas, isiklike rahaasjade ajamist, pärandit ja testamenti.

Tahteavalduse saab esitada, kui isik on teovõimeline. Näiteks võib inimene väljendada tahteavalduses soovi osaleda pärast oma surma elundidoonorluses. Kui isik ei ole enam teovõimeline ning talle on määratud eestkoste, siis saab tahteavaldust esitada isiku nimel ka eestkostja.

Oleme kogunud siia loendi allikatest, mis annavad tulevikujuhiste temaatikast hea ülevaate ning aitavad ühtlasi nende ettevalmistamisel. Täpsemat nõu võib küsida notarilt. Peab silmas pidama, et isik peab tulevikujuhiste koostamisel olema õigus- ja teovõimeline.

Tulevikujuhiste kohta saad lugeda Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni kodulehelt.

Sealt leiab ka materjale tulevikujuhiste teooria ja praktika kohta Soomes.

Ravi ja hoolduse planeerimise kohta elutestamendi koostamise teel saad lugeda Eesti Arsti artiklist. 

Patsienditestamendi kohta on ilmunud artikkel ajakirjas Juridica. 

Autojuhiload

Dementsuse diagnoosi saamine ei tähenda seda, et auto juhtimisest tuleks koheselt loobuda.  Haiguse süvenedes jõuab aga vältimatult kätte aeg, mil autojuhtimine ei ole enam turvaline, kuna võid lisaks enda elule ohustada ka teisi. Auto juhtimine võib tunduda automaatse tegevusena, aga tegelikult see seda ei ole.

Autojuhtimine nõuab väga mitmeid oskuseid ja võimeid:

  • kiire reageerimisvõime ootamatutes olukordades;
  • võime oma tähelepanu säilitada ja vajadusel jagada;
  • võime leida üles soovitud sihtkoht;
  • võime muuta liikumisplaani juhul kui esineb näiteks teetöid;
  • võime meenutada ja kasutada efektiivselt liiklusreegleid;
  • hea nägemis- ja kuulmisvõime.

Juhul kui haigus on alles varajases faasis, võib turvalise autojuhtimise jaoks olla abi mõnede muutuste sisseviimistest:

  • vältida liiklemist tipptundidel;
  • vältida liiklemist tiheda liiklusega tänavatel;
  • kasutada sisseharjunud teekondi;
  • mitte võtta ette pikki ja väsitavaid sõite;
  • planeerida oma sõidud ajale, kui pea on puhanud ja meel ergas.

Nii dementsusega inimesel endal kui ka tema lähedastel tasub olla tähelepanelik võimete muutumise osas. Kas sõidustiil on turvaline?

Kui autoroolis olek tekitab süvenevat ebakindlust, on mõistlik pidada nõu perearstiga ning mõelda autojuhtimisest loobumise peale. Eriti oluline on see juhul, kui minevikus on esinenud raskeid südame- ja veresoonkonnahaiguseid, näiteks insulte või infarkte.

Vanemal kui 65-aastasel inimesel tuleb oma juhiluba iga 5 aasta tagant uuendada. See tähendab ka tervisekontrolli läbimist perearsti juures. Seaduste kohaselt ei tohi juhil esineda tervisehäireid, mis takistavad sõiduki turvalist juhtimist.

Täpsemat infot nõuete kohta saad lugeda Vabariigi Valitsuse määrusest.

Vaata ka videot dementsuse ja autojuhtimise kohta.

Relvaluba

Vanusega muutub iga inimese vaimne võimekus, mistõttu on vajalik aeg-ajalt kontrollida oma omandatud pädevusi, sealhulgas relva käitlemise oma. Relvaloa regulatsioonid leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Üheks relvaloa saamise ja säilitamise tingimiseks on perearsti poolt väljastatud tervisetõend. Isikule väljastatakse relvaluba tervisetõendi aegumiseni. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded on avaldatud Riigi Teatajas.

Dementsussündroomiga inimene ei saa Relvaseaduse põhjal relva kanda ega käidelda. See tähendab, et inimene, kellel enne dementsuse diagnoosi oli Relvaseadusele toetudes kasutusel registreeritud relv, peab selle kandmisest ja käitlemisest loobuma. Kerge kognitiivsete funktsioonide häirega inimese relvakandmisvõimekust hinnatakse tervisekontrolli käigus. Tervisekontrolli teostamiseks peab pöörduma vastava sooviga oma perearsti juurde.