Dementsuse infoliin 644 6440

Palliatiivne ravi dementsusega inimesele

Palliatiivse ravi eesmärk on parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine patsiendile, tema lähedastele ja hooldajatele. Dementsuse diagnoosi saanud inimene kuulub palliatiivsele ravile diagnoosi saamise hetkest peale, sest enamasti selle sündroomiga haigusspetsiifiline ravi puudub ja paranemist ei ole. Ometi peavad nii dementsusega inimesed ise kui ka nende lähedased edasi elama. Elukvaliteedi peaks tagama palliatiivne ravi.

Palliatiivne ravi integreerib patsiendi ravisse psühholoogilised ja vaimsed aspektid ning pakub toetavat süsteemi patsiendile ja tema perekonnale. Ravi kasutab meeskonnatöö põhimõtteid patsiendi ja tema perekonna vajadustele vastamiseks ning keskendub patsiendi elukvaliteedi parima võimaliku taseme saavutamisele. Inimene on tervik, mille moodustab füüsiline, psühholoogiline, sotsiaalne ja vaimne osa. Ükski neist tahkudest ei tohiks tähelepanuta jääda ja just seda võimaldab palliatiivne lähenemine dementsusega inimese ravile.

Tallinna Diakooniahaiglas lähtuvad nendest printsiipidest koduõendus, statsionaarne õendusabi ja hooldekodu teenus, mis kõik teevad koostööd ja moodustavad kokku terviku. Siia lisandub veel hospiits, mis pakub spetsialisti tasemel palliatiivset ravi ehk elulõpuravi.

Palliatiivne lähenemine tähendab üldist tervishoiutöötajate kompetentsi tõstmist palliatiivse ravi alal, suhtlemisoskuste arendamist ning otsuste langetamist palliatiivse ravi põhimõtetest lähtuvalt. Palliatiivne lähenemine on oluline nendele tervishoiuteenuse osutajatele, kelle põhitöö ei ole palliatiivne ravi, kuid kes oma töös tegelevad palliatiivset ravi vajavate patsientidega, näiteks esmatasandi tervishoiutöötajad, aktiivravihaiglate personal ja õendusabiteenuste pakkujad. Oluline on see ka hooldekodude personalile.

Koduõendus

Parim paik inimese jaoks on kodu. Ka dementsusega inimestele tuleks pakkuda teenuseid kodus niikaua kui see on võimalik ja mõistlik. Võimalik on see niikaua, kuni dementsus ei ole veel sügavale arenenud. Inimene mõistab veel, kus ta on, tunneb oma lähedasi ära, suudab veel kodus natukene toimetada ja lähedased saavad tema kodus abistamisega kenasti hakkama.

Palliatiivne lähenemine selles etapis seisneb peamiselt toetamises, kusjuures toetust vajavad nii dementsusega inimesed ise, kui ka lähedased. Nad vajavad psühholoogilist abi, soovitusi, nõustamist ja hingeabi. Seda kõike saab pakkuda koduõde koostöös perearsti ja pereõega.

Statsionaarne  õendus

Dementsusega inimesed on enamasti kõrges eas ja dementsust põhjustav haigus pole sageli neil ainuke diagnoos. Tavaliselt on eakal inimesel mitu kroonilist haigust, mis võivad ägeneda ja see lööb kogu kodus sisseharjunud rutiini täiesti segi. Sama võivad teha ägedad haigused, traumad, psüühilised läbielamised ning paljude kasutatavate ravimite koos- ja kõrvaltoimed. Neil puhkudel ei piisa perearsti abist ja väheseks jääb ka aktiivravist, kust suunatakse patsient edasi statsionaarsele õendusele, kus teda jälgivad ja aitavad õed ning hooldajad ning konsulteerib arst. Edasi viib tee vastavalt inimese seisundile kas koju või raskemal juhul juba hooldekodusse.

Palliatiivne lähenemine selles etapis hõlmab lisaks nõustamisele, psühholoogillisele- ja hingeabile abile ka õendusprotseduure ja ravi korrigeerimist arsti poolt, lisaks  tegevusteraapiat ning füsioteraapiat.

Hooldekodu

Siia peaks inimene jõudma siis, kui ta enam kodus toime ei tule ja ka lähedastele käib hooldamine üle jõu. Üks peamine põhjus, miks hooldamine kodus üle jõu käib on see, et dementsusega inimene kipub kodust ära minema ja ei oska enam tagasi tulla. Teine põhjus on see, et kõrvalabi vajadus  ja hoolduskoormus on väga suur ning lähedased ei suuda sellega enam kodus toime tulla. Ebamõistlikuks muutub dementsusega inimese hooldamine kodus siis, kui hoolduskoormus muutub nii suureks, et lähedane peab töölt ära tulema ning oma elust täiesti loobuma.

Hooldekodu personalil on oluline teada ja osata palliatiivse lähenemise põhimõtteid ning teadmisi dementsusest, sest siin etapis ei suuda dementsusega inimesed ise enam sageli oma probleeme väljendada, nad sõltuvad nüüd täielikult hooldajate teadmistest ja inimlikkusest.

Hospiits

Siia jõuavad inimesed, kes on oma elu lõpusirgel, kas siis otseselt dementsuse või ka mõne kaasuva haiguse arengu tõttu. See on oluline palliatiivse ravi etapp, sest dementsusega inimesed oma elu lõpufaasis vajavad leevendavat ravi täpselt samamoodi nagu kõik teisedki inimesed. Neil võib olla palju vaevuseid ja sümptomeid, mida nad ise ei suuda sõnaliselt väljendada ning seetõttu on neile ravi osutamine oluliselt raskem. Personalil peab olema niipalju teadmisi, et nad oskavad dementsusega inimeste miimika, hääletooni ja kehakeele alusel aru saada, et tal on valu või mõni muu vaevus. Siin on vajalik palliatiivne ravi spetsialisti tasemel.

Spetsiaalne palliatiivne ravi on teenus, mis eeldab asjakohaselt välja õpetatud palliatiivse ravi meeskonda ja hospiitsravi meeskonda (arstid, õed, hooldajad, hingehoidjad, sotsiaaltöötajad), kelle põhitööks on palliatiivne ravi patsientidele, kellel on kombineeritud ning keerulised vajadused.

Definitsioon ütleb, et palliatiivne ravi on  rakendatav kogu haiguse vältel. Loomulikult ei ole mõeldav, et haiguse igas etapis on võimalik pakkuda palliatiivset ravi spetsialisti tasemel, kuid palliatiivsest lähenemisest peaksid lähtuma kõik teenuse pakkujad. Kõige olulisem eesmärk kõikidel etappidel on tagada dementsusega inimeste  austusega kohtlemine, nende väärikuse säilimine, vajalik leevendav ravi ning parima võimaliku elukvaliteet.

Kasutatud kirjandus:

European Association of Palliative Care (EACP) „White Paper“

Ülevaate “Palliatiivsest ravist dementsusega inimesele” kirjutas dr Jelena Leibur, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla juht, Dementsuse Kompetentsikeskuse nõukogu liige

Lisainformatsioon palliatiivse ravi kohta

Palliatiivne ravi kergendab raskest haigusest ja ravist tingitud vaevusi, näiteks valu, õhupuudust, väsimust, iiveldust jt. Palliatiivravi abil ei saa küll raskest haigusest terveks, aga sellega on võimalik enesetunnet oluliselt parandada. Ka juhul, kui haigus pole ravitav, on oluline sümptomeid leevendada, et elada pikemalt ja paremini.

Eestis pakub palliatiivravi näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Palliatiivravi keskus.

Palliatiivse ravi teenuste ja hospiitsteenuste arendamiseks on loodud Eestis MTÜ Pallium, mille tegevuse kohta saad lähemalt lugeda nende kodulehelt.