Dementsuse infoliin 644 6440

Perearst

 

Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel tuleks kõige esmalt pöörduda perearsti poole. Võimalusel tuleks arsti juurde minna koos pereliikmega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga. Inimene ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Perearst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul, mille abil ta saab anda hinnangu patsiendi üldseisundile ja välistada kognitsioonihäiret põhjustavad muud haigused.

Rääkige perearstile:

  • mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule?
  • kui kaua on probleemid esinenud?
  • mis oli esimene tunnus, et midagi on valesti?
  • kuidas on muutunud inimese käitumine?
  • kui palju ta vajab igapäevaelus abi?
  • kas tal esineb meeleolulangust, mõtteid enesetapust, meelepetteid, agressiivset käitumist?
  • millised on kaasuvad haigused ja mis ravimeid, sh toidulisandeid tarvitatakse?
  • kas ja mis vanuses on suguvõsas esinenud dementsust?

Perearst hindab mäluhäiret testi abil (nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination). Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid (nt halvenenud nägemine ja kuulmine). Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid (kerge, keskmine, raske).

Allikas: Patsiendijuhend “Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele

Vajadusel suunab perearst patsiendi edasi erialaspetsialisti juurde. Uuringud ja diagnostika, mida dementsuse diagnoosimiseks tehakse:

  • Üld- ja neuroloogiline läbivaatus
  • Psühhiaatriline hindamine
  • KT- või MRT-uuring

Lisaks võib arst määrata teisi uuringuid ja teha teste.