Dementsuse infoliin 644 6440

Dementsusega inimesele puude taotlemine

Soovitame dementsusega inimesel(e) taotleda puue. Puude taotlemise ja vormistamise kohta leiate informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamisel makstakse inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks sotsiaaltoetust järgmiselt:

  • keskmise puudega inimesele 12.79 eurot kuus
  • raske puudega inimesele 26.85 eurot kuus
  • sügava puudega inimesele 40.91 eurot kuus.

Puudega inimesele makstavate sotsiaaltoetuste kohta saad lugeda siit

Hooldajatoetus ja ülalpidamiskohustus

Kohalik omavalitsus määrab vajaduse korral inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Pea meeles, et hooldaja saab määrata üksnes hooldatava nõusolekul.

Juhul, kui kohalik omavalitsus keeldub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keeldumise põhjused ning selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Kindlasti pole seadusega kooskõlas keelduda hooldaja määramisest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad. Ehkki esmane vastutus oma toimetuleku tagamise eest on inimesel endal, teisena tema perel ning kolmandana kohalikul omavalitsusel ja riigil, ei võrdu ülalpidamiskohustus siiski hoolduskohustusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ning jätavad seetõttu abivajaja vajaliku toeta.

Ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus tähendab ennekõike abivajava pereliikme rahalist toetamist, kui tal puuduvad enda toimetuleku tagamiseks rahalised vahendid. Näiteks, kui pereliige vajab ööpäevaringset hooldusteenust, mille maksumus on 800 eurot kuus ja tal pole võimalik ise seda katta, peavad ülalpidamiskohustusega pereliikmed toetama teda teenuse eest tasumisel. Samal ajal ei tohiks abivajava pereliikmele elatise maksmine kahjustada ülalpidajate tavapärast elulaadi. Juhul, kui ülalpidajatel puudub võimalus oma abivajavat pereliiget rahaliselt teenuse eest tasumisel toetada, abistab inimeste teenuse eest tasumisel kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab igat juhtumit hindama eraldi.

Kohalik omavalitsus – vald või linn – maksab määratud hooldajale hooldajatoetust. Toetuse suurus sõltub üldjuhul hooldusvajaduse raskusest ja omavalitsuse prioriteetidest ning võimalustest.

Loe pikemalt Sotsiaalministeeriumi ajaveebist.

Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse kohta Tallinnas saad lugeda linna kodulehelt.