Üldhooldekodude teenusele saamiseks soovitame lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt üldhooldusteenust pakkuvate hoolekandeasutuste informatiivset teksti.

Üldhooldekodude nimekirja ning ülevaadet, kus pakutakse üldhooldusteenust ka dementsusega inimestele, leiate siit lingilt: üldhooldekodude kontaktid

Sotsiaalministeerium viis 2019. aasta alguses läbi dementsusega inimestele teenusekohtade kohandamise taotlusvooru, füüsilise keskkonna kohandamiseks said meetmest rahastuse hoolekandeasutused, kelle leiate siit (vt 22.05.2019 Ministri üldkäskkiri) – 2019. aasta lõpuks peaksid kõik projektirahastuse saanud asutused keskkonna dementsusega inimeste jaoks olema kohandanud, seega soovitame hooldekodukohta valides kindlasti ühendust võtta ka kohandust tegevate asutustega (üldkäskkirjas punase joone peal olevad asutused)!

Kui otsid oma kallile pereliikmele hooldekodukohta, oleme siia kirja pannud mõned küsimused, mida tutvumisel ja valiku langetamisel küsida:

• Mitu inimest/elanikku on ühe hooldaja kohta? (Eestis on tavaline kuni 20 „klienti“ 1 hooldaja kohta – seda on väga palju, vastavalt hooldusvajadusele oleks kindlasti vajalik enama personali olemasolu)
• Milliseid tegevusi dementsusega inimestele pakutakse?
• Kas hooldekodus on tööl tegevusterapeut või tegevusjuhendaja
• Millised on üritused peredega? Kuidas toimub suhtlus perega? Kes on kontaktisik?
• Kas on olemas elutuba, kus dementsusega inimene päevasel ajal saab olla?
• Kus saab pidada hooldekodus elava lähedasega tema sünnipäeva – millised on hooldekodu traditsioonid ja võimalused (nt eraldi ruum pere ja sõprade jaoks sünnipäeva pidamiseks)?
• Kas dementsusega inimestel on eraldi osakond? Kas see on kohandatud dementsusega inimestele (paluge tuua välja see, kuidas on kohandatud)?
• Kas dementsusega inimesed saavad õue minna? Kas selleks on saatja? On maja ümber aed? Kuidas on tagatud turvalisus ja samas piisav iseseisvus liikumisel?
• Milline on menüü? Kas saab lähedasele toitu tuua? Kas seda hoitakse ühiskülmkapis – kas vajalikud on karbid nimega toidu hoidmiseks?
• Kuidas on isiklike riietega – kas lähedane peab nime riietesse kirjutama?
• Hügieenitoimingud – kuidas ja kui tihti jne?
• Kes aitab laadida mobiiltelefoni ja kuidas saab lähedasega ühendust (vajalik, kui lähedane veel oskab telefoni kasutada, kuid vajab selleks aeg-ajalt kõrvalist abi)?
• Kas hooldekodu on haiguste perioodil karantiinis (see võib olla hirmutav, kui oma lähedast mitu kuud ei näe – seda oleks hea ette teada, millised on reeglid, et ennast selleks emotsionaalselt ette valmistada)?
• Kes ostab ravimid ja organiseerib arsti juurde minemise? Kuidas ja kes suhtleb perearstiga?
• Kas hooldekodus on õed vm meditsiiniline personal (meditsiiniline personal ka siis, kui tegemist on üldhooldekoduga, kes tervishoiuteenust ei paku)?
• Kas võib tuua oma televiisori, mööblit vm isiklikke esemeid?
• Kuidas on tähistatud nt lähedase toa uks, et ta oma toa üles leiaks?
• Kindlasti lugege lepingu tingimusi – seal peaks kirjas olema lisaks hinnale ka see, milline on aastane võimalik hinnatõus, kas hügieenivahendid kuuluvad hinna sisse, millised on teenused, mida lähedane lisaks kuumaksule peab tasuma!
• Kindlasti on küsimus ka see, et kas võimalusel eelistada ühest tuba mitmekohalisele toale? Hooldekodu personal harilikult vaatab inimeste sobivust ja kui on mitmekohaline tuba ja inimesed omavahel ei sobi, peaks olema võimalik teha ümberpaigutusi, et leida sobivaimad toakaaslased. Dementsusega inimestele harilikult soovitatakse vähemalt kaheses toas olla, et ei tekiks sotsiaalset isolatsiooni, kuid loomulikult saab seda pere otsustada ning seda ka lähtuvalt rahalistest võimalustest.
• Kas otsida lähedasele hooldekodukoht tema kodu lähedale või kui Sina elad lähedase kodust kaugel, hoopis Sulle lähedale? See on jällegi nii ja naa – lähedasel võib olla hea elada oma kodukohas, kus ta sõbrad saavad teda tihedamini külastada ning ehk isegi hooldekodutöötajad on olnud tema eluaegsed tuttavad ja teavad, kes ta on olnud ning oskavad sellega arvestada. Samas ei saa Sina kaugel elades oma pereliikmele igapäevaselt külla minna. Kindlasti on logistika üks mõtlemise koht, sest hea on teada, et vajadusel saad hooldekodust “läbi lipsata”, mida kaugel elades nii lihtsalt ei saa. Kui dementsus süveneb ja Su kallis pereliige ei pruugi Sind enam ära tunda, on kindlasti eeliseks see, kui elad hooldekodule lähedal. Kui aga hooldekodus elav lähedane tunneb rõõmu oma kogukonnas elamisest ja haigus ei ole veel nii süvenenud, võiksid lähtuda tema soovidest. Ja alati pea meeles – et see, milline maja välja näeb ei ole nii oluline kui see, millised on inimesed, kes Su kalli lähedase eest hoolitsevad. Kui hoolduspersonal on sõbralik ja soe, on Su lähedasel kindlasti mõnusam elu kui külmas ja steriilses mittesüveneva personaliga uusehitises….
• Lähedase harjumine uue elukohaga võib võtta aega, seda isegi mitu nädalat. Sulle võib tunduda, et haigus on tema uues elukohas järsult süvenenud, kuid see võib olla lihtsalt märk ärevusest, kuna koht ja inimesed on uued ja vajavad harjumist.