Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Teraapiliste sekkumiste kättesaadavus on vajalik dementsusega inimeste heaolu tagamisel

Ilusal päikesepaistelisel septembrikuu kahekümne kolmandal päeval koguneti Laulasmaale Arvo Pärdi Keskusesse, et rääkida teraapiliste sekkumiste võimalustest dementsusega inimeste ravis ja heaolu loomisel. Dementsuse Kompetentsikeskus peab oluliseks, et dementsusega inimestele arendatakse erinevaid sobivaid teenuseid ning teraapiad on üheks võimaluseks aidata säilitada kognitsiooni langust varajase dementsuse korral ning toetada dementsusega inimese identiteeti ja tegevusvõimekust ka sügavama dementsuse staadiumi korral.  Seminaril tutvustati tantsulise teraapia, tegevusteraapia, saviteraapia ja muusikateraapia erinevaid aspekte ja kasulikkust.

Dementsuse Kompetentsikeskuse Viljandi haigla meeskonna esindajad (dr Katrin Kaarma ja tantsuõpetaja Tatjana Jürgen) tutvustasid eelmisel aastal läbi viidud uuringu tulemusi, mille eesmärgiks oli välja selgitada tantsulise grupitreeningu mõju üle 55-aastaste

Tatjana Jürgen ja Katrin Kaarma

kerge kognitiivse häirega isikute emotsionaalsetele ja füüsilistele parameetritele. Võrdlusgrupiks olid sama vanusegrupi normipärase kognitsiooniga isikud. Tantsulise grupiteraapia tulemusena paranes emotsionaalne heaolu, füüsiline võimekus ja tasakaal.  Kerge kognitiivse langusega isikud said läbiviidud tantsulise liikumise grupiteraapias pakutud keerukuse ja treeningkoormusega ning kohalkäimisega samaväärselt hakkama kui ilma kognitiivse häireta isikud. 

Tatjana viis läbi tantsutunni seminaril osalejatele

 

Tantsulist grupiteraapiat on soovitav kasutada omavalitsuste poolt korraldatavates eakate huviringides, eakate päevahoidudes, hoolekandeasutuste huvitegevuste planeerimisel, eakate terviseedenduse tegevustes.

 

Tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmetsa esinemine oli keskendunud mälestustööle ja inimese haiguse staadiumist lähtuvale õigete sobilike toetavate tegevuste valikule. Selleks, et dementsusega inimese eest parimal viisil hoolt kanda, on vaja teda tundma õppida. Hanna-Stiina soovitab koguda infot isiku kohta, tema harjumuste ja rutiinide kohta: mida talub, mida mitte, mis meeldib ja rahustab. Oluline on teada, millised on dementsusega inimese mõtted ja vaated ja kus ta hetkel oma mõtete tasandil on. Inimese rollid ja ajendid annavad suuna, millised töövõtteid kasutada.

Hanna-Stiina Heinmets näitas lihtsaid nostalgilisi abivahendeid

Mälestustööd saab kasutada suhtlemisel, igapäevaste tegevuste läbiviimisel, vabaaja tegevustes, keskkonna kujundamisel. Mälestustöös käsitletakse läbi inimese isikliku elukaare temale olulisi sündmuseid, inimesi ja kohtasid. Mälestustöö aitab toetada inimese enda identiteeti ja loob turvatunde ning annab dementsusega inimesele võimaluse ennast väljendada, samuti aitab see teistel temaga kontakti ja suhtlusvälja luua.

Keete Janter tutvustas tööd saviväljal ehk saviteraapiat. Saviteraapia on loovprotsess, mis annab võimaluse ennast ja oma tundeid nii sõnaliselt kui kehaliselt väljendada hoitud turvalises keskkonnas. Saviteraapia sobib hästi erinevas staadiumis dementsusega inimestele ja aruteludes auditooriumiga tuli ka välja, et saviteraapiat on seminaril osalejad oma töös dementsusega inimestega kasutanud – kuid seda pigem tegevusena, mitte teadlikult teraapilisel eesmärgil.

Saviterapeut Keete Janter

Keete rääkis, et saviteraapia on loovprotsess, mis annab võimaluse oma tundeid kehaliselt välja reageerida: saab haarata, võtta, olla agressiivne, rünnata, väljendada oma jõudu, viha ja raevu või ahastust, kurbust. Savitöö meetod põimib sõnalise ja kehalise koostöö, mille aluseks on hea kontakt osapoolte vahel. “Töö saviväljal” soodustab aju arengut, kuna kahe käega tööd tehes „suhtlevad“ omavahel vasak ja parem ajupoolkera. Tänu sellele paranevad erinevate ajukeskuste vahel olemasolevad seosed. Teraapias vaadatakse, kuidas käed liiguvad, mitte miks need midagi teevad – kuidas see organ töötab? Mida käed otsivad, vajavad? Ja millised on savi võimalused seda anda.

Päeva lõpetas sisenemine muusikateraapia maailma, mida tutvustas muusikaterapeut Maria Kristina Mõõk. Muusika motiveerib, innustab, ja annab elujõudu nii füüsilises, vaimses, emotsionaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Muusikateraapia on tõenduspõhine teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi terapeutilises suhtes indiviidi või grupiga süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste ja häirete ennetamiseks.

Muusikaterapeut Maria Kristina Mõõk

Muusika aktiveerib aju ja aitab tundeid valideerida. Muusika kaudu saab luua kontakti dementsusega inimesega. Maria Kristina tutvustas ka dementsusega klientidega läbi viidud grupiteraapia kogemusi Eestis: suurenes osalejate aktiivsus, paranes heaolu, vähenesid agiteeritus ja teised halva enesetunde näitajad. Samuti toimusid protsessi käigus õppimine ja erinevate, nii kognitiivsete kui motoorsete funktsioonide toetamine.

Dementsusega inimestele soovitatakse muusikateraapia meetoditena nii grupiteraapiat (koos laulude laulmist või kuulamist, koos pilli mängimist, liikumist muusika saatel jne) kui ka individuaalset muusikateraapiat (muusika kuulamine ja muusikalised meenutused, individuaalne pillimäng jms). Muusikaliste tegevuste valikul ja nende läbiviimisel on jällegi nagu ka teiste teraapiate puhul vajalik lähtuda igast indiviidist ja arvestada tema vajaduste ja soovidega, et nii säilitada väärikus.  

Maria Kristina lõpetas seminari tähenduslikult, öeldes, et kõik, mis lõpuks alles jääb, on armastus ja muusika.

Põhjalikumalt on võimalik tutvuda 23.09.2020 teraapiapäeva-koolituse “Kui midagi ei ole, siis teraapiad on” ettekannetega siin.