Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440

Toitumine

Toitumisega seotud mured on sõltuvalt dementsuse staadiumist erinevad. Probleeme võib esmalt olla toidu ostmisel, toidu valmistamisel ning lõpuks ka toidu söömisel ja vedeliku joomisel. Igaüks neist muredest võib viia sinu lähedase ühekülgse dieedi, alatoitumuse ja vedelikupuuduseni.

Põhjuseid, miks sinu lähedane ei söö või joo, on mitmeid ning alati pole tegemist lihtsalt isupuudusega. Seda võib tekitada depressioon, tajuhäire, keskendumishäired, väsimus, kehv koordinatsioon, mälumis- ja neelamisraskused, valu suus, ravimite kõrvalmõjul tekkinud isupuudus, ebapiisav kehaline aktiivsus ja kõhukinnisus. Samuti võib olla sinu lähedasel raske end nälja- ja janutunde puhul või toidu mittemeeldimisel sõnaliselt väljendada. See võib panna teda end väljendama hoopis läbi käitumise – söömisest keelduma, toitu suus hoidma, toitu loopima.

Vähene söömine võib tekitada kaalulangust, väsimust, lihasjõu langust ja suurenenud vastuvõtlikkust haigustele. Vedelikupuudus võib süvendada segadustunnet, tekitada peavalu, kuseteede põletikku ja kõhukinnisust. Seega on äärmiselt oluline oma lähedast toitumisel abistada ning püüda mõista, mis võiks olla tema toitumisega seotud probleemide tegelik põhjus.

Söömisel abistamine

  • Paku oma lähedasele välimuselt, maitselt ja lõhnalt atraktiivset toitu. Toiduvalmistamise lõhnad võivad isu suurendada! Paku toitu, mis su lähedasele meeldib.
  • Otsi söömiseks erinevaid võimalusi. Kui sinu lähedane on tihti öösiti üleval, võivad ka öised ampsud olla hea idee.
  • Ära paku palju toitu korraga, väiksed ja regulaarsed toidukorrad toimivad paremini. Väiksed portsjonid püsivad ka kauem soojad. Külm toit ei pruugi olla sinu lähedasele meeldiv.
  • Maitsetaju võib muutuda. Võid proovida tugevamaid maitseid või magusamaid toite. Ära keela lähedasele magustoitu, kui ta pole soolast toitu söönud. Ta võib lihtsalt eelistada magusat maitset.
  • Ka temperatuuritundlikkus võib muutuda. Jälgi, et toit poleks liiga kuum!
  • Kui su lähedasel on mälumis- ja neelamisprobleemid, proovi enne päris püreede pakkumist lihtsalt pehmemaid toite, näiteks munaputru. Väldi sel juhul väga kuiva toitu, näiteks küpsiseid.
  • Proovi erinevat tüüpi toitu – smuutid ja piimakokteilid võivad hästi sobida.
  • Püreesid pakkudes tee kindlaks, kas neis on piisavalt kõiki vajalikke toitaineid ning kas need on ka maitsvad.
  • Julgusta oma lähedast toitumisprotsessist rohkem osa võtma – ta võib aidata toidu valmistamisel või laua katmisel.
  • Tuleta aeg-ajalt oma lähedasele meelde, et ta võiks süüa. Samuti selgita alati, mis toiduga on tegu.
  • Mõnel juhul peab lähedasele meelde tuletama ka seda, et toidu jõudmisel suu juurde tuleb avada suu, toitu mäluda või neelata.
  • Kui sinu lähedasel on koordinatsiooniprobleemid, mis tekitavad raskusi kahvli ja noa kasutamisel, tükelda toit, kasuta lusikat ning paku tihti ka käega söödavat toitu, näiteks puuvilju, juurvilju ja juustu.
  • Noa, kahvli või lusika kasutamisel võivad nägemishäire korral aidata erksavärvilised käepidemed, et aidata neid paremini taustast eristada.
  • Söömise soodustamiseks on oluline hea suuhügieen ja vajadusel hästi sobivad proteesid – kui suus on valu või mälumine ebamugav, ei pruugi lähedane üldse süüa.
  • Vahel võib toitumisel aidata ka sõbralik, rahustav atmosfäär – pane mängima rahulik muusika. Lase süüa oma lähedasel seal, kus tal on mugav. See võib olla eriti oluline koordinatsiooniprobleemide korral.
  • Kasuta söömist ja joomist oma lähedase aktiivsuse ja sotsiaalsuse stimuleerimiseks.

Joomisel abistamine

  • Julgusta oma lähedast jooma kogu päeva jooksul! Soovituslik on tarbida ligi 1,5 liitrit vedelikku päevas.
  • Sageli ei aita lihtsalt topsi asetamisest nägemisulatusse. Tuleta oma lähedasele meelde juua iga kord, kui ta midagi sööb.
  • Kasuta läbipaistvat jooginõud, et oleks näha, mis joogiga on tegu. Võid kasutada ka eredavärvilist topsi, mis tõmbaks tähelepanu.
  • Kui su lähedasel on nägemisprobleemid, kirjelda, mis joogiga on tegu ning kus tops asub.
  • Kui sinu lähedasel on koordinatsiooniga raskusi, vali tema jaoks sobiv jooginõu – mitte liiga raske ja sobiva kujuga.
  • Paku oma lähedasele vahelduse mõttes päeva jooksul erinevaid jooke, nii külmi kui ka kuumi.
  • Vedelikupuuduse ärahoidmiseks võib pakkuda ka kõrge vedelikusisaldusega toite – näiteks tarretist või jäätist.

Täielik abistamine toitmisel ja jootmisel

  • Jälgi, et sinu lähedane oleks toitmise ja jootmise ajal ergas ning tal oleks mugav püstine istumisasend.
  • Kui sinu lähedane on voodihaige, siis jälgi, et ta oleks toitmiseks ja jootmiseks sobivas asendis. Õigeid asendeid jootmiseks oskab soovitada näiteks füsioterapeut, tegevusterapeut, koduõde või -hooldaja.