Dementsuse tunnused

Mis on dementsus?

Dementsus on seisund, mille korral ajutegevuse võime langeb tasemeni, kus inimene ei suuda enam täielikult igapäevaeluga toime tulla. Tegemist on mitmete tunnuste ja muutuste kogumiga, mis ilmnevad siis, kui aju rakud on kahjustunud. Aju rakkude kahjustuse tagajärjel tekkiva dementsuse põhjustavad erinevad haigused. Dementsuse korral on häiritud mälu, mõtlemine, keelekasutus, orientatsioon ja sageli ka käitumine. Haiguse kulg on tavaliselt aeglane ja progresseeruv, kuid varajane märkamine annab võimaluse elukvaliteeti kauem säilitada. Tegemist on mitmete tunnuste ja

muutuste kogumiga, mis ilmnevad siis, kui aju rakud on kahjustunud. Aju rakkude kahjustuse tagajärjel tekkiva dementsuse põhjustavad erinevad haigused.

Dementsuse tunnused ja areng

Dementsuse sümptomid on mitmekesised ning sõltuvad nii haiguse tüübist kui ka staadiumist. Alguses võivad need olla peened ja peaaegu märkamatud, kuid aja jooksul muutuvad need tugevamaks ja häirivamaks.

Dementsuse esimesed tunnused ja sümptomid

Mälu nõrgenemine, eriti lühimälu puhul.
Sama küsimuse kordamine lühikese aja jooksul.
Raskused rahaasjade või dokumentide korrashoidmisega.
Sõnade otsimine, kõne aeglustumine.
Aja ja koha tajumise häired.
Sotsiaalne eemaldumine, huvide vähenemine.
Meeleolu kõikumised ja ärevus.

Kui need dementsuse esimesed sümptomid sagenevad ja hakkavad igapäevaelu segama, on soovitatav pöörduda arsti poole.

Dementsuse korral võivad sümptomid varieeruda, kuid ühine joon on kognitiivsete võimete ja igapäevaoskuste halvenemine.

Dementsuse sümptomid igapäevaelus

Dementsuse korral ei väljendu muutused ainult mälus või mõtlemises, vaid need mõjutavad ka inimese igapäevaseid toiminguid:

Igapäevaoskuste halvenemine
- Toidu valmistamine, kodumasinate kasutamine või poes käimine muutuvad keeruliseks.
- Võib unustada ravimite võtmise või jätta vajalikud tegevused pooleli.
Käitumise muutused
- Ärrituvus ja ärevus suurenevad.
- Inimene võib kaotada huvi varasemate hobide vastu.
- Tekivad vääruskumused või luulud.
Orienteerumishäired
- Eksimine tuttavas keskkonnas.
- Raskused aru saada kellaajast või kuupäevast.
Füüsilised muutused
- Tasakaaluprobleemid ja kõnnaku ebakindlus.
- Neelamisraskused või kõne piiratus haiguse hilisemas faasis.

Dementsuse tüübid ja eripärad

Alzheimeri tõbi – kõige levinum vorm, kus kahjustub mälu ja mõtlemine.
Vaskulaarne dementsus – seotud ajuvereringe häiretega; tihti tekib pärast insulti.
Frontotemporaalne dementsus – algab sageli nooremas eas, esiplaanil on isiksuse- ja käitumismuutused.
Lewy kehakeste dementsus – kaasneb tajuhäirete, hallutsinatsioonide ja liikumisraskustega.

Dementsuse riskitegurid

Dementsuse tekkele aitavad kaasa mitmed tegurid:

kõrge iga,
südame-veresoonkonna haigused,
diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool,
vähene füüsiline aktiivsus ja ebatervislik toitumine,
pärilikkus.

Dementsuse diagnoosimine

Diagnoosimine toimub mitmes etapis. Arst kogub infot sümptomite kohta, teeb kognitiivseid teste ja vajadusel uuringuid (vereanalüüsid, pildiuuringud).
Oluline on välistada teised põhjused, mis võivad põhjustada sarnaseid häireid, näiteks vitamiinipuudus, kilpnäärmehaigus või ravimite kõrvaltoimed. Mõnel juhul võivad varased sümptomid olla pöörduvad, mistõttu ei tähenda igasugune unustamine kohe dementsust.

Dementsussündroom hoiatab tulles! 10 võimalikku viidet

Dementsuse ravi ja toetus

Kuigi dementsust ei saa täielikult välja ravida, saab haiguskulu pidurdada ja elukvaliteeti parandada.

Ravimid ja meditsiiniline abi

Spetsiaalsed ravimid aitavad aeglustada mälu ja mõtlemise langust.
Abiks võivad olla ka preparaadid, mis leevendavad ärevust või meeleolu kõikumist.

Igapäevaelu toetamine

Struktureeritud päevakava ja kindel rutiin.
Keskkonna kohandamine turvalisemaks (selged teed, abivahendid).
Regulaarne füüsiline aktiivsus ja aju stimuleerivad tegevused.

Hooldajate roll

Kannatlikkus ja selge suhtlemine.
Toetus ja abistamine igapäevaelus.
Oskus märgata muutusi ja vajadusel pöörduda spetsialisti poole.

Dementsuse sümptomid:

KOKKUVÕTE:

Dementsuse tunnused ja dementsuse sümptomid on mitmekesised ja avalduvad erineval moel sõltuvalt haiguse tüübist ja staadiumist. Olulised märgid on mäluhäired, käitumise muutused, suhtlemisraskused ja igapäevase iseseisvuse vähenemine.
Varajane märkamine ja diagnoosimine aitavad leida sobiva ravi ning toetada nii haigestunut kui ka tema lähedasi.

Korduma kippuvad küsimused dementsuse kohta

Kas dementsus on ravitav?

Dementsust täielikult ravida ei saa, kuid varajane diagnoos ja õiged ravimid ning teraapiad võivad haiguse kulgu aeglustada. Samuti aitab dementsuse mõistmine igapäevaelu paremini korraldada ja sümptomeid leevendada.

Mis on dementsuse esimesed tunnused?

Dementsuse esmased sümptomid on sageli mäluhäired, raskused igapäevatoimingute tegemisel ja keskendumisprobleemid. Samuti võivad esineda meeleolu- ja käitumise muutused.

Mis vahe on dementsusel ja alzheimeril?

Dementsus on üldnimetus vaimset võimekust vähendavatele haigustele, Alzheimeri tõbi on neist kõige levinum vorm. Seega on Alzheimeri tõvest tingitud dementsus üks dementsuse tüüpidest.

Kust ma saaks infot dementsuse kohta?

Usaldusväärset infot leiad perearstilt, tervishoiuasutustest ning spetsiaalsetelt terviseportaalidelt. Vajadusel saab pöörduda ka mälukliinikute, kompetentsikeskuse infoliini poole. Samuti www.eludemetsusega.ee lehelt

Dementsuse tunnused

Mis on dementsus?