Tunne dementsust!

Dementsus on haigus mille mõistmine on ülioluline, et parandada dementsusega elavate inimeste elu. Parem teadlikkus dementsusest tähendab üldjuhul ka varasemat diagnoosi ja mõistvamat suhtumist nii lähedaste ringis kui ühiskonnas. Nii saab pakkuda dementsusega inimesele paremat tugisüsteemi ning kvaliteetsemat elu. Mida vähem me dementsusest teame, seda suurem on oht sildistamiseks ja väärarusaamade tekkeks.

Mis on dementsus?

Dementsus on erinevate sümptomite kogum, mis mõjutavad mälu, mõtlemist, käitumist, keelekasutust, emotsioone, otsustusvõimet ja igapäevaste tegevuste sooritamist. Dementsus ei ole tavaline vananemise osa. Dementsus areneb enamasti aeglaselt ja progresseeruvalt. Varajane diagnoos aitab inimestel ja peredel paremini kohaneda, tulevikku planeerida ning vajalikke tugiteenuseid saada.

Dementsus mõjutab inimesi erinevalt. Inimese isiksus, füüsiline tervis, elustiil ja sotsiaalne keskkond kujundavad, kuidas dementsus elu ja käitumist mõjutab.

Dementsus mõjutab miljoneid — koos saame muuta olukorda paremaks.

Stigma on üks suuremaid takistusi, mis segab dementsusega inimestel elada väärikalt ja täiel rinnal. Aita meil võidelda stigmaga, õppides tundma ja teadvustama dementsust kui haigust ning jagades seda teadmist laiemas ringis.

Tunne dementsust

Mälu ei kao üleöö, tegutse enne, kui on hilja.
Dementsue võib mõjutada sind, su vanemaid ja su lapsi.
Dementsus pole vananemise normaalne osa.

Aita meil aidata ja anneta kohe:

Tunne dementsuse staadiume

Kuigi iga inimese kogemus dementsuse ja Alzheimeri tõvega on unikaalne, on kirjeldatud dementsussündroomi ja Alzheimeri tõve erinevad staadiumid, mis aitavad haigust paremini mõista.

Staadium: Puudub kognitiivne langus
Sümptomeid ei ole. Tavaline funktsioneerimine. Sageli tuvastatakse retrospektiivselt.

Staadium: Väga kerge kognitiivne langus
Aeg-ajalt unustamine. Tavaliselt teistele märkamatu.

Staadium: Kerge kognitiivne langus
Sagenenud mälulüngad ja keskendumisprobleemid. Lähedased võivad märgata. Testid näitavad mõõdukaid kõrvalekaldeid.

Staadium: Mõõdukas kognitiivne langus
Sümptomid muutuvad ilmseks. Raskused igapäevatoimingutes ja orienteerumises. Tavalisel selles etapis diagnoositakse dementsus.

Staadium: Mõõdukalt raske kognitiivne langus
Igapäevane abi muutub vajalikuks. Mälulüngad ja segadus süvenevad.

Staadium: Raske kognitiivne langus
Tõsised mäluhäired. Vajalik abi isikliku hooldusega. Võivad esineda käitumisprobleemid.

Staadium: Väga raske kognitiivne langus
Kaob suutlikkus rääkida ja liikuda. Täielik sõltuvus hooldajatest.

Millal tegutseda?

Kui märkad enda või lähedase juures mäluprobleeme, segadust või käitumise muutusi, siis räägi kindlasti perearstiga. Varajane tegutsemine võib oluliselt parandada elukvaliteeti.

Kas dementsust on vaja diagnoosida?

Dementsuse diagnoos aitab vähendada teadmatust ja ärevust, võimaldab varasemat tuge, ravi ja planeerimist ning aitab välistada teisi ravitavaid seisundeid. Õigeaegne diagnoosimine annab inimestele ja peredele parema kontrolli ning võimaluse kohaneda ning korraldada oma elu.

Kas dementsust saab ravida?

Kuigi dementsust ei saa ravida, on palju võimalusi, kuidas toetada nii inimesi, kes elavad dementsusega, kui ka nende lähedasi ja hooldajaid.

Inimesed saavad oma elukvaliteeti säilitada ja heaolu toetada, olles füüsiliselt aktiivsed ja osaledes tegevustes ja suhtluses, mis stimuleerivad aju ja säilitavad igapäevatoimetustega toimetulemise.

Oluline on mõista, et dementsusega inimese eest hoolitsemine võib olla vaimselt ja füüsiliselt koormav ning mõjutada ka hooldaja tervist. Ka hooldajad ja lähedased vajavad toetust ning abi.