Uncategorized

detsembril toimus Maiasmoka hubases keskkonnas MTÜ Elu Dementsusega kogemuskohvik, kus fookuses olid igapäevased väikesed võtted ja praktilised nipid, mis aitavad muuta toimetulekut dementsusega inimestega lihtsamaks ja rahulikumaks. Kohtumise keskmes ei olnud teooria, vaid päriselulised kogemused, et kuidas: lihtsustada suhtlemist ja vähendada pingeid, toetada igapäevaseid rutiine (söömine, hügieen, kodused tegevused), säilitada väärikus nii haigel kui ka […]

Suur tänu külalisele Prof.Toomas Toomsoole, aitäh toetajatele Lilly, Anavex, Roche, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja ühingu toetajad/annetajad  Kohvik on järelvaadatav YOUTUBE

Haigus ei defineeri inimest, Eesti vajab hoolduskultuuris “restarti”.Autor: Seidi Soini-Lillipuu   September on Alzheimeri kuu  ning see on loodud selleks, et pöörata tähelepanu dementsusele. Dementsusest räägitakse üha rohkem ja põhjusega. Dementsus on haigus, mis puudutab miljoneid inimesi ja nende lähedasi üle maailma. Dementsus on neuroloogiline haigus, mitte rumalus, „hullumeelsus“ või segadus – nagu vahel ekslikult

Paide AF arutelu “Did you know that dementia can be prevented?” kokkuvõte   Selle aasta Paide Arvamusfestivalil, Põhjamaade Nõukogu arutelu alal “Shift happens” toimus arutelu teemal “Kas sa teadsid, et dementsust saab ennetada?” Foto: Kristi Sits Arutelu keskendus dementsuse ennetamise võimalikkusele ning sellele, mida saab teha nii indiviidi, tervishoiu kui ka ühiskonna tasandil. Paneelis osalesid

28.mail 2025 toimus kogemuskohviku arutelu, mille fookuses olid tundlikud, ent üliolulised teemad: dementsusega inimeste huvikaitse, dementsusega seotud teemade kommunikatsioon ja ühiskondlik käsitlus. Kogemuskohviku pealkiri „Haigus ei defineeri inimest“ peegeldas keskset mõtet: vaatamata diagnoosile on iga inimene ennekõike inimene. Külaliseks oli Piret Purdelo-Tomingas, Dementsuse Kompetentsikeskuse (DKK) juht, kes jagas osalejatega oma kogemusi ja teadmisi dementsusega seonduvatel teemadel ja

Vasta küsimustikule SIIT 

Heidit Kaio hiljutine artikkel toob esile dementsusega lähedase hooldamise keerukuse, jagades isiklikke kogemusi, kui raske on leida sobivat hooldusasutust, kuna paljud neist ei soovi vastu võtta keerulisemate juhtumitega inimesi.   Lisaks käsitleb ta hooldekodude valiku mõjutajaid, nagu teenuse hind ja teadmatus hooldusperioodi pikkuse osas, mis tekitab peredele täiendavat stressi. Artikkel toob esile ka tundlikud teemad, nagu hügieeni ja iseseisva

Artikkel leitav siit FB, kuid kuna tegemist kinnise looga, siis all poolt lisatud sisu. MTÜ Elu dementsusega: dementsusega inimesed ei erine ükskõik mis teise diagnoosiga inimesest. Dementsus on katusmõiste, millega kirjeldatakse mitmeid mälu ja kognitiivseid võimeid mõjutavaid haigusi. Dementsusega inimesed on haiged: nende kognitiivne võimekus langeb järjest ja see viib täieliku sõltuvuseni teistest inimestest. Seega

  MTÜ Elu Dementsusega kogemuskohvikus arutleti Patsiendi elulõpu tahteavalduse (PET) seaduseelnõuga seoses tahteavalduse sisu ja võimalike tekkivate probleemide üle. Kogemuskohvikus astusid üles Tuuli Seinberg Eesti Puuetega Inimeste Kojast ning Chris Ellermaa ja Sirli Peepson MTÜ-st Elu Dementsusega.    Seaduseelnõu loob raamistiku, kus inimesel on õigus pöördumatu haigusseisundi korral loobuda tervishoiuteenustest ja protseduuridest, tekib ka õigus

Kas hooldusteenuse hinnas kajastub ka kvaliteet?   2023 juulis jõustunud Hooldusreformi eesmärk oli parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust  ja muuta hooldekodukoht taskukohasemaks.  Hooldekodude hindade tõus on aga söönud kogu KOVide hooldereformi raha ja seetõttu koduteenuseid piisavalt arendatud ei ole. On loodud uusi hooldekodusid ja üldhooldusteenusel olevate inimeste arv on suurenenud. Koos Hooldusreformiga muutus ööpäevaringse