“Dementne või nõdrameelne või … ?”
Inimeste eluiga pikeneb ja aasta-aastalt suureneb inimeste arv, kes elavad pikalt haigustega, millele ei ole veel tervistavat ravi. Vähe sellest, et ei ole ravi, ei ole ka eestikeelset negatiivse varjundita sõnavastet. Üheks selliseks erinevate haigusnähtudega kulgevaks haigusseisundiks on dementsussündroom, millel on erinevad tekkepõhjused. Peamiseks dementsussündroomi põhjuseks on Alzheimeri tõbi.
Dementsussõbraliku keskkonna loomiseks, mis on MTÜ Elu Dementsusega üheks eesmärgiks, on vajalik ilus eestikeelne ja mittehalvustav sõnavara. Seetõttu otsib MTÜ Annetustalgute raames sõnu, millega kutsuda dementsussündroomiga elavaid inimesi. Üldises käibes on praegu sõnad dementne ja nõdrameelne.
“Põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda. MTÜ Elu Dementsusega arvab, et “dementne” on sildistav ja “nõdrameelne” alandav väljend, kirjeldamaks inimest, kellel on dementsussündroomi põhjustav haigus. Väljend “dementsusega inimene” on pikk ja kohmakas. Seetõttu otsime mittesildistavat sünonüümi,” sõnas MTÜ juhatuse liige Chris Ellermaa.
Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt 23 000 dementsusega inimest, mis on 1,74 protsenti Eesti elanikkonnast. Aastaks 2050 kasvab dementsusega inimeste arv Eestis hinnanguliselt 35 394 inimeseni.
Novembris toimuvad annetustalgud on hea aeg ilusa eestikeelse mittesildistava sõna leidmiseks.Ootame novembrikuu jooksul uudissõnu MTÜ Elu Dementsusega kodulehele (vorm avaneb siit) või e-postile aadressil: eludementsusega@gmail.com või FB lehele.
Annetustalgute käigus kogutud uudissõnade seast valib parima(d) välja žürii. Parimatele sõnade annetajatele kingime mälestuseks meene.
Annetustalgud kulmineeruvad 29. novembril Heade tegude päevaga, mil ootame annetusi mälukohvikute korraldamiseks.