Hooldereform on valdkonnas aastaid oodatud muudatus – nii elanikkonnas kui kõikide seotud huvigruppide seas on suur ootus, et muudatused parandavad olukorda. MTÜ Elu Dementsusega on ühe valdkonnaga seotud grupi esindajana – dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuva patsiendiorganisatsioonina tegelenud ka dementsusega patsientide probleemide esiletõstmisega reformi sees.
On oluline, et kõik osapooled, kes reformiga puudutatud saavad, oleksid kursis ja kaasatud. Seetõttu küsisime ka MTÜ Elu Dementsusega liikmetelt – sõpradelt ja kogukonnalt, kuidas juulis käivituvast reformist aru saadakse, mida oodatakse ja kust pärineb inimeste teave hooldereformist.
Täna on arusaam muutustest, ebakindlus ning mure reformi jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse pärast suur. Jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse seavad kahtluse alla puudulik teadmine teenust tegelikult vajavatest inimestest, piiratud asutuste ja teenuskohtade arv ning ka limiteeritud ressursid, sh tööjõud. Samuti on veel täna teadmata KOVidele tehtavad eraldised, aga ka KOVide investeerimiseelistused. Ei ole ju kohustust paigutada lisaks tulev rahaline ressurss üldhoolekande teenuse eest tasumisse.
Üheselt mõistetakse, et hooldereform vähendab inimeste finantskoormust üldhooldekodu teenuse eest tasumisel. Lootus, mis hooldereformiga kaasas käib, on ka, et paraneb ja ka laieneb teenuste kättesaadavus ning hulk, mis aitavad inimestel võimalikult kaua elada oma kodus ja saada ise hakkama.
Arusaamatuks on paljudele endiselt, kes ja kuidas hindab üldhooldusteenuse vajadust. Murekohaks on ka hooldekodu valik, ehk kui KOV maksab teenuse eest, kas KOV siis ka valib teenusepakkuja. Lisaküsimustena tõstatusid ka kvaliteedi hindamine ja hinnastamine. Dementsusega inimeste lähedaste suur palve on, et lähtutakse ikka vajadusest ja mitte ainult diagnoosist. Dementsusega inimeste hooldusvajadus sõltub haiguse arengufaasist, raskusest ja kindlasti ka isiku omapäradest. Lubamatu on võtta hinnastamisel aluseks hooldatavate/elanike diagnoosid.
Kes juhib muutusi, kes juhib hooldereformi?
Infot reformi kohta kogutakse kild killu haaval nii uudistest, internetist, kohalikest omavalitsustest, sotsiaaltöötajatelt, hooldekodudest, tugigruppidest. Puudu on kindlasti ühtsest, lihtsast ja selgest ülevaatest ning täpsetest juhistest inimestele, kes seisavad silmitsi vajadusega oma lähedasele üldhooldusteenust pakkuv asutus leida.
Hooldereformiga seotud ettepanekud, mis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni Lääne-Eesti teemapäeva paneelis sai õhku visatud:
- KOVide kodulehtedele selge ja lihtsalt leitav juhend üldhooldusteenust otsivatele inimestele
- Üldhoolekandeteenuse kalkulaator, mis aitab arvutada kõigi panustavete poolte rahalist osalust sõltuvalt kõigist tingimustest. Kalkulaator võiks olla sarnaselt pensionikalkulaatoriga SKA kodulehel
Üldisemad ettepanekud:
- Näeme puude, sh ka haiguse taga inimest, et vähendada sildistamist, kasutame alati väljendit dementsusega inimene.
- Näeme üldhooldusteenuse taga kodu, sest see on paljudele inimestele viimane kodu. Aga mitte teenust, kuhu paigutame inimesi.
Hooldereform on kindlasti oluline samm üldhooldusteenust vajavatele inimestele ja nende lähedastele hoolduskoormuse vähendamisel. Reformide, muutuste ja uuenduste tulemuslikuks elluviimise aluseks on muutuse poolt mõjutatud osapoolte ootuste juhtimine, millest suure osa moodustab kommunikatsioon.
Lahtiseletamata protsess, põhimõtted, osapoolte rollid ja vastutused võivad tekitada nii põhjendamatuid ebarealistlikke ootusi kui ka kahtlusi ja ka lootusetust. Nii on 1.07 rakenduv hooldereform tekitanud mitmeid küsimusi, mis võivad vähendada loodetud positiivset mõju, nagu segadus kodus osutatavate teenuste ümber, kuidas mõjutab uus reform hooldusteenust vajavaid alla 65aastaseid inimesi, kas alati peab KOVi poole pöörduma hooldekodusse või sarnasesse asutusse elama minemise soovi korral, mida teha, kui teenuse vajaduse hindaja arusaam hooldusvajadusest erineb tegelikkusest.
Hooldekodude kliendid, kelle kanda reformi ellurakendumise järgselt jäävad hooldamisega mitteseotud kulud ja muud teenused, vajavad selgemat arusaama hinnastamise põhimõtetest ja hinnamuutustest. Kui tervishoius räägitakse järjest rohkem inimkesksusest ja personaalsest lähenemisest, siis sotsiaalhoolekanne vajab selles osas veel järeleaitamist.
Lootus jääb, et koos KOVi rahastusega paraneb hooldusteenuse kvaliteedi järelevalve ja hooldusplaanid, mille olemasolust täna klientidel teadminegi puudub, muutuvad tavapärasteks ning seeläbi tõhustub suhtlus, vähenevad ebarealistlikud ootused, paraneb kõigi osapoolte vaheline mõistmine ning vähenevad konfliktid.
Arvamusartikkel on avaldatud ka ERR uudisterubriigis 25.05.2023
MTÜ Elu Dementsusega on juhtiv dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuv patsiendiorganisatsioon Eestis. Ühendades alates 2016. aastast dementsusega inimeste lähedasi ja valdkonnas töötavaid spetsialiste, on MTÜ ainus sõltumatu strateegiline partner riigile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Eesti patsientide ja lähedaste esindamisel ning lähedastele värskeima praktilise info ja toe jagamisel. Ühingu missiooniks on huvikaitse eestkõnelejana olla suunanäitajaks dementsusega inimeste sõbraliku ühiskonna loomisel. Väärtustades armastust, väärikust, hoolivust, rõõmu ja hingetarkust, on ühingu visiooniks luua Eesti, kus dementsusega inimesed on väärtustatud ja nende elu toetatud.
Suhtle MTÜ Elu Dementsusega: eludementsusega@gmail.com
https://www.facebook.com/eludementsusega/
Toeta meid ja tee annetus Ma armastan aidata keskkonnas või Swedbank EE422200221064538148