-
- MTÜ Elu Dementsusega ja ADI kutsuvad üles valitsusi panustama rohkem teadusuuringutesse, et aidata kaasa dementsuse riskifaktorite vähendamisele, et tutvustada haridusprogramme teadlikkuse tõstmiseks ja et pakkuda teenuseid, mis aeglustavad dementsuse arenemist. Dementsusega elavate inimeste arv kasvab 2050. aastaks maailmas 139 miljonini ja Eestis vastavalt 48 tuhandeni.
-
- Paljud riigid panustavad koostöös WHOga juba täna dementsuse tekke vähendamise plaanidesse, kuid väga paljud ignoreerivad või on unustanud selle temaatika tähtsuse.
Projektsioonide järgi elab aastal 2050. aastal Eestis 48 800 dementsusega inimest. Alzheimer’s Disease International (ADI) arvates on võimalik 40% tulevastest juhtudest ära hoida või vähemalt dementsuse väljakujunemist edasi lükata. Selleks on vaja mõjutada 12 riskifaktorit.
MTÜ Elu Dementsusega, dementsusega inimeste esindusorganisatsioon Eestis, liitub teiste rahvuslike Alzheimeri ja dementsuse ühingutega maailmas ning kutsub ühiskonda rohkem panustama dementsuse riski vähendamisse, aga ka hariduslikesse programmidesse ning toetavatesse teenustesse. Dementsuse tekkeriski vähendamine peaks olema iga rahvusliku dementsuse strateegia peamine osa.
MTÜ Elu dementsusega juhatuse liikme Chris Ellermaa sõnul on dementsuse riskifaktoritele tähelepanu pööramine oluline nii neile, kes elavad juba dementsusega, kui ka kõigile teistele ühiskonnaliikmetele. “Võimalus pidurdada dementsuse juhtude kasvu seisneb lihtsates, igapäevastes asjades ja selle nimel vaeva nägemine võiks saada meie kõigi ühiseks eesmärgiks, sest nii saame elada kauem koos on lähedastega täisväärtuslikku elu ja säästa tulevikus tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi kulutusi,” lisas Ellermaa.
12 dementsuse riskifaktorit on teadulikult tõestatud ja mitmeid neid saavad inimesed isiklikult mõjutada, nagu näiteks suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene liikumine, piiratud suhtlemine, peatraumad ja mitmed haigused – diabeet, kuulmislangus, depressioon, ülekaal ja kõrge vererõhk.
Riskifaktorid, mille vähendamise kohustus ja vastutus on valitsusasutustel, on juurdepääs haridusele ja õhusaaste. Lisaks lasub valitsustel kohustus tagada teenuseid, mis aitavad parandada dementsusega elavate inimeste elukvaliteeti ja toimetulekut. Nende seas näiteks juurdepääs tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele, aga ka vaimse tervise teenustele.
Paljud riigid tähtsustavad dementsuse tekkimise riskide vähendamist ja toetavad dementsusega elavaid inimesi ja nende lähedasi vastavalt WHO globaalsele tegevuskavale. Samas on kindlad tõendid riikide kohta, kus on unustatud või ignoreeritakse dementsusega seotud murekohtadesse panustamine.
“ADI kutsub üles kõiki valitsusi üle maailma investeerima nii teadusesse kui ka toetavatesse teenustesse, et vähendada dementsuse riski. Oluline on ka panustada teadlikkust tõstvatesse kampaaniatesse. Vajalikud on selged ja veenvad kampaaniad, mis suudavad eristuda segadust ja müra tekitavatest tervishoiuga seonduvatest sõnumitest”, ütles Alzheimer’s Disease International tegevjuht Paola Barbarino. “Ravimite ja paranemisvõimaluse puudumisel on võimalikult paljude haigusjuhtude ennetamine kriitilise tähtsusega. Meie ülesanne on tõsta inimeste teadlikkust dementsuse riskifaktoritest ja nende vähendamise võimalustest kõigis vanusegruppides.Peame aitama tagada juurdepääsu vajalikule informatsioonile, nõuannetele ja toetavatele teenustele.”
Kuigi inimesed saavad ise muuta oma elustiili, et vähendada dementsuse tekkimise ohtu ja aeglustada haiguse arengut, on valitsustel oluline roll riskide vähendamisel riiklikul tasandil.
Dementsuse riski vähendamise tegevused võivad olla ka osaks teiste programmide elluviimisel, näiteks suitsetamise ja ülekaalu vähendamine, vaimse tervise sh depressiooni problemaatikaga tegelemine. Vähem oluliseks ei saa pidada kuulmislangust vähendavate vahendite kättesaadavuse parandamist, sest kuulmise langus halvendab oluliselt kognitiivset võimekust.
“Inimesed, kes on juba saanud dementsuse diagnoosi, ütlevad tihti, et nad ei teadnud midagi dementsuse tekkeriski vähendavatest võimalustest ja riskitegurite vältimise olulisusest varasemas eas. Kahjuks alles pärast dementsuse diagnoosi mõistavad inimesed, kui lihtne oleks olnud dementsuse tekkeriski vähendada või selle haiguse tekkimist edasi lükata. Õnneks on neil aga võimalus elustiili muutes oma seisundi halvenemist aeglustada,” ütleb Chris Ellermaa.
Eludementsusega@gmail.com
www.eludementsusega.ee
MTÜ Elu Dementsusega on juhtiv dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuv patsiendiorganisatsioon Eestis. Ühendades alates 2016. aastast dementsusega inimeste lähedasi ja valdkonnas töötavaid spetsialiste, on MTÜ ainus sõltumatu strateegiline partner riigile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Eesti patsientide ja lähedaste esindamisel ning lähedastele värskeima praktilise info ja toe jagamisel.
Ühingu missiooniks on huvikaitse eestkõnelejana olla suunanäitajaks dementsusega inimeste sõbraliku ühiskonna loomisel. Väärtustades armastust, väärikust, hoolivust, rõõmu ja hingetarkust, on ühingu visiooniks luua Eesti, kus dementsusega inimesed on väärtustatud ja nende elu toetatud.
ADI on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab 105 Alzheimeri ühingut ja liitu üle maailma. ADI koostööpartneriks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). ADI. ADI usub, et dementsuse vastase võitluse võidu võti peitub globaalsete lahenduste ja kohalike teadmiste kombinatsioonis. ADI töötab kohalikul tasandil, toetades Alzheimeri ja dementsuse ühinguid teavitustöös ja pakkude tuge dementsusega inimestele ja nende hoolduspartneritele. ADI keskendub ülemaailmses töös kampaaniatele ja poliitika muutmisele, et tõhustada dementsusega seonduvate probleemide teadvustamist.
Lisateabe saamiseks külastage www.alz.co.uk
#WorldAlzMonth #NeverTooEarly, #NeverTooLate, #ReduceRiskNow