Hooldereform on valdkonnas aastaid oodatud muudatus – nii elanikkonnas kui kõikide seotud huvigruppide seas on suur ootus, et muudatused parandavad olukorda. MTÜ Elu Dementsusega on ühe valdkonnaga seotud grupi esindajana – dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuva patsiendiorganisatsioonina tegelenud ka dementsusega patsientide probleemide esiletõstmisega reformi sees. On oluline, et kõik osapooled, kes […]

Jaanuari lõpus toimus esimene virtuaalne Alzheimer Euroopa äsja loodud dementsusega inimeste lähedaste töörühma (EDCWG) kohtumine. EDCWGis on 14 liiget erinevates EL liikmesriikidest. Eestis esindab selles töörühmas MTÜ Elu Dementsusega liige Chris Ellermaa. Kohtumisel tervitas Jean Georges (Alzheimer Europe’i tegevdirektor) kõiki liikmeid ja tutvustas lühidalt Alzheimer Euroopa loomislugu aastal 1986 ning rõhutas EDCWG loomise tähtsust lisaks

“Dementne või nõdrameelne või … ?”       Inimeste eluiga pikeneb ja aasta-aastalt suureneb inimeste arv, kes elavad pikalt haigustega, millele ei ole veel tervistavat ravi. Vähe sellest, et ei ole ravi, ei ole ka eestikeelset negatiivse varjundita sõnavastet. Üheks selliseks erinevate haigusnähtudega kulgevaks haigusseisundiks on dementsussündroom, millel on erinevad tekkepõhjused. Peamiseks dementsussündroomi põhjuseks

MTÜ Elu Dementsusega sai 18. oktoobril rahvusvahelise organisatsiooni Alzheimer Europe´i täisliikmeks. MTÜ Elu Dementsusega oli organisatsiooni eelliige aastast 2018. Eelliikmelisus andis võimaluse osaleda erinevatel Alzheimer Europe´i korraldatud üritustel ning olla rahvusvahelises dementsusega seotud teemade inforuumis. Täisliikmeks saamine annab lisaks infovahetusele ka hääletus- ja otsustusõiguse osalemaks dementsusega inimeste ja nende lähedaste huvide eest seisva katuseorganisatsiooni Alzheimer

Küsimus ei ole, kas dementsusega inimesed vajavad abi, vaid miks nad seda ei saa. Värske rahvusvaheline Alzheimeri uuring kinnitab, et 85% dementsusega inimestest ei saa diagnoosimise järgselt piisavalt tuge Hetkel elab Eestis ligi 23 000 dementsusega inimest, prognostiliselt kasvab see arv 2050. aastaks pea kahekordseks. Diagnoosijärgset tuge tuleb tunnustada kui inimõigust. Planeeritud diagnoosijärgsed dementsusealased ravi-